Kirjastus Ilmamaa julgustab elama

Keskraamatukogu raamatuklubi liikmeid huvitas kirjastuse Ilmamaa tegevus. Foto: Helju Keskpalu

Valgas külas käinud kirjanik Hando Runnel tutvustas keskraamatukogu raamatuklubi teeõhtul kirjastuse Ilmamaa tegemisi ja rääkis, kuidas minevikus sõelumine hingeelu väsitab.

Ilmamaa kirjastuse ühes kõige prestiižsemas, "Eesti mõtteloo" raamatu sarjas ilmus 2005. aastal Aare Pilve koostatud Madis Kõivu artiklite kogu "Luhta-minek". Artiklid on kokku kogunud Kõivu nooremad kolleegid, ülikooli kirjanduse õppejõud.

"Kirjastuse elus on see väga rõõmustav, kui saad luua sellise seltskonna, kes ühiselt nagu talgu korras aasta või kahe jooksul teeb midagi enda rõõmuks ja kellegi kasuks," rääkis selle ettevõtmise kohta Hando Runnel.

Kogu mõtteloo sari algas nii, et Ilmamaa tõstis tuhast autorid, keda nõukogude aeg oli sundinud unustusse, keda ei tohtinud nimetadagi.

"See Ilmamaa tegu on tõstnud kirjastuse moraalsed aktsiad üsna kõrgele," võis kirjastuse esindaja rahulolu tunda.

Ilmamaa julges hakata välja andma ka esinduslikus mahus ja vormis luuleraamatuid sel ajal, kui kaubanduses öeldi, et luulekogusid ei osteta. Kui neil läks hästi, julgesid ka võimsamad kirjastused seda teha. Nüüd on paljud elavad luuletajad hakanud end klassikuks kuulutama ja on kogutud luuletused välja andnud.

"Mälestuste sarjas on raskusi, sest enamik inimesi, kes mälestusi kirjutavad, on elanud ka nõukogude ajal. Paljud olid ka siis aktiivsed ja pidid tegema tegusid, mida praegu on iseendale ja ümbrusele kuidagi raske seletada," on kirjastuse seisukoht. "Oleme püüdnud leida inimesest tema elutöö parima osa, mitte maha salates ka tema kurje tegusid. Minevikus sõelumine on üsna raske ja väsitab mõnes mõttes tegijate hingeelu. Et elada, tuleb julgeda."

Väga hea vastuvõtu on saanud Anna Haava kirjutatud "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Raamat müüdi üsna kiiresti läbi. Need mälestused on poolvalmilt aastakümneid seisnud ja alati avaldamata jäänud.

"See annahaavalik peenus, inimese jälgimise oskus, õrnus, mis kunagi Eesti külas ja talus inimeste vahel oli, on väga suurejooneline," rääkis Runnel.

Uku Masing (surnud 1985) oli nõukogude ajal tõrjutud. Tal ei lubatud ülikooli raamatukoguski käia. Ilmamaa on kogu oma tegevusaja jooksul tema pärandi publitseerimisega tegelnud, kuus köidet kogutud teoseid välja andnud.

Masingult kui Vana Testamendi suurelt uurijalt on trükimasinal kirjutatud umbes neli tuhat lehekülge kommentaare, kokku neliteist köidet. Sellest pole Ilmamaa veel jagu saanud, kuid loodab CD-plaadid teha.

"Avatud Eesti raamatu" sari on koostöö, mida finantseeritakse Tallinnas ühisest allikast. Kujundus on üks, aga mitu kirjastust, Ilmamaa sealhulgas, annab selles sarjas raamatuid välja. Kirjastuse üks esimesi teaduseraamatuid oli Toivo Maimetsa molekulaarbioloogia õpik.

Ilmamaa vorm on usaldusühing, vennaskond, kes alustas idee pärast. See tähendab, et kirjastuse hukkamineku puhul vastutavad ühingu liikmed oma koduse varaga.