Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2464881t1h1f1c.jpg)
Laulja Uno Loop polnud väga kaua Valgas esinemas käinud. Ansambel Noorkuu oli ta oma kontserdile kaasa võtnud. Publik võttis laulja soojalt vastu. Pärast kontserti vastas Loop Valgamaalase küsimustele.
Ütlesite kontserdil ühe laulu eel, et Noorkuu võttis teid kampa just selle laulu pärast. Esitan siis eelsoojenduseks küsimuse, millele olete pidanud miljon korda vastama: mis värvi on ikkagi armastus?
«Olen aastakümneid üritanud sellele küsimusele vastata. Midagi ei mõtle välja.»
Läheme nüüd põhiteema juurde. Missugused on olnud teie kõige ilusamad jõulud?
«Lapsepõlvejõulud isa-ema linnakorteris. Siis, kui tuli jõuluvana ja ma veel uskusin temasse, sain kinke ja pere oli koos, väikesed ja suured sugulased olid meie juures. Need jõulud on mul hästi meeles. Hiljem sain teada, et onu oli jõuluvana. Siis muutus kõik ebahuvitavaks.»
Mis tekitab teis jõulutunde?
«Praegu (jutuajamine oli 20. detsembril – H. K.) mul ei ole eriti jõulutunnet, sest jõulud on reklaami ja kaubanduse ning ostuhulluse tõttu natuke devalveerunud, seega jõuluromantika minu jaoks kadunud.
Me käime kirikutes esinemas. Mõnel pool ei ole isegi kuuske, kui on, ei ole ehteid puul. Jõulutunde tekitavad ikka kuusk ja jõululõhnad, looduses vaikuses viibimine.
Pühade ajal esinemisi ei ole, olen vaba ja kodus. Võib-olla ma siis saan selle tunde kätte.
Meie ei too endale jõulude ajal kuuske tuppa. Ei raatsi raiuda. Meil on kuusk õues. Paneme sellele küünlad. Pärg on ikka ukse peal ja jõululõhnad toas.»
Missugune jõululaul teile kõige rohkem meeldib?
««White Christmas» millegipärast. Laulan seda ka ise. See on minu jaoks tõeline jõululaul. Lapsepõlves meeldisid teised laulud, aga need olid seotud kirikuga. Lapsepõlves viibisin seal palju, olen leeris käinud ja laulatatud. Aga aastad on oma töö teinud. Nüüd käin kirikuis kontsertidel. Jõulude ajal olen kodus. Miks ma pean kuulama seda juudi jumala stoorit, kui mul on oma Eesti jumalad. Olen metsa- või Vigala Sassi usku.»
Kui hea on olnud teile 2006. aasta?
«Üsna hea, väga vahelduslik, küllalt töine. Esinemisi on olnud palju, spordiklubi funktsioneerib normaalselt. Midagi halba ei ole olnud, kui välja arvata mõned Õhtulehe jamaartiklid, milles, kui veerand usud, oled ka poole petta saanud.
Igal aastal olen välismaal käinud, sellel mitte, kuid välismaal käimine ei ole mingi hea aasta mõõdupuu.»
Mida ootate uuelt aastalt?
«Samasugust. Et kõik õnnestuks. Aasta on õnnestunud, kui plaanid täituvad. Aga ega üle jõu käivaid plaane ei saagi teha, siis läheb väga tõenäoliselt aasta nässu. Loodan, et ikka esineda saab ja vorm püsib. Mulle ei ole oluline, et saaksin armsa daamiga kuskile diskole minna. Elu on praktiliselt ära elatud. Kui häälega on enamvähem kõik korras, on kõik hästi.»
Mida arvate Noorkuust kui oma lavapartnerist?
«Noorkuu on väga distsiplineeritud ja professionaalne ansambel. Mul on olnud nendega ennegi üksikuid esinemisi, tuuril oleme esimest korda koos. Neid on ilus kuulata. Kui vana kvartetilaulja oskan neid hinnata. Nad on musikaalsed poisid ja on teinud väga kõvasti tööd. See on õnnestunud koostöö – ei mingit virisemist ega õiendamist, kõik käib täpselt kellapealt. Igaüks teab, mida ta peab tegema.»
Kuidas veedate aastavahetuse?
«Tõenäoliselt kodus. Ma saan seal nii harva olla, et mulle kohe meeldib seal.»
Missugune kultuurisündmus valmistas teile lõppeval aastal kõige suurema elamuse?
«Ma ei ole niisugune fänn, et hindan mingit maailmakuulsat staari, kes tuuakse Tallinnasse ja müüakse jube kallilt maha. Ma ei käi neid tavaliselt vaatamas. Kuulan häid plaate.
Aga et Eesti Vabariik sai uue ja õige presidendi, see oli Eesti jaoks suur sündmus. Sellega tuli Eesti ellu värske puhang.»