Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalavahetusel küttisid jahimehed Valgamaal lubatud ühe ilvese asemel kaks. Keskkonnainspektsioon alustas juhtumiga seoses väärteomenetluse.
Laupäeval, 27. jaanuaril peeti Valgamaal Põdrala vallas Põdrala jahiseltsi maadel metssea- ja ilvesejahti. Jahipäeva alguses oli avatud üks jahiluba ilvese ja teine metssea küttimiseks.
Tegelikult langes jahimeeste saagiks aga kaks ilvest – emailves ja temaga kaasas olnud ilvesekutsikas.
Jahiselts teatas juhtunust ise keskkonnainspektsioonile ja inspektorid alustasid jahiseaduse rikkumisega seoses väärteomenetluse.
Jahiseaduse alusel välja antud jahieeskirja järgi on kutsikatega emailvesele jahipidamine keelatud, samuti on keelatud jahiloaga lubatust rohkema arvu ulukite hukkamine.
Menetluse käigus on selgunud, et Valgamaa Jahi- ja Kalameeste Ühistu andis pärast toimunud ühisjahti välja veel ühe jahiloa ilvese küttimiseks. Jahijuhatajal ega ka kütitud ulukeid oma valduses hoidnud laskjal päev pärast ulukite küttimist seda luba veel esitada ei olnud.
Võrumaa osakonna vaneminspektor Meit Grosmann ütleb, et kõne all oleva juhtumi puhul on tuvastatud veel muidki jahipidamisnõuete rikkumisi.
«Jahiohutuse tagamiseks on keelatud ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit. Samuti on keelatud suurulukit tabamiskohast ära viia enne suuruluki küttimise loale tabamise kohta märke tegemist,» selgitab Grosmann.
Jahimeeste antud tunnistustest selgub, et ilvesejahil eksiti mõlema reegli vastu.
Meit Grosmanni sõnul näitab see juhtum, et hoolimata jahimeestele korraldatud koolitustest ei ole nad jahipidamisele kehtestatud nõuetest siiski piisavalt teadlikud.
Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise tõendamisel tuleb teo toimepanijal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, mis ilvese puhul on 15 000 krooni.