Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2466703t1h4438.jpg)
Oma lühikese PRIAs töötamise aja jooksul olen korduvalt PRIA iseloomustamiseks kasutanud võrdlust arbuusiga – pealt roheline, seest punane, magus ja seemnetega. Praeguseks olen seda riigiametit juhtinud ligi kolm kuud ja üha selgemaks on saamas ka see punane sisu, mida eemalt vaadates rohelise koore taga ei näe.
Koos selle sisuga olen selgeks saanud ka ühe PRIA peamise tegevusvaldkonna – põllumajandustoetuste – olemuse ja mõtte. Sedagi saab tegelikult võrrelda arbuusiga, kuid seekord lahtilõigatuga. Nähakse seda punast magusat ja mahlakat osa. Rohelist ja kõva koort, mis magusat sisu koos hoiab ja süüa ei kõlba, tihti ei nähta.
Ja kui selleni jõutakse ning avastatakse, et jõud, võimed või oskused koorest ehk toetusraha saamisega võetud tingimustest üle ei käi, on pettumus suur ning asutakse süüdistama PRIAt, Euroopa Liitu, kliimasoojenemist või kedagi neljandat.
Ilmselt oleks siinkohal paslik meenutada, miks PRIAt üldse vaja on. Eesti ühines Euroopa Liiduga aastal 2004, liitumiseelne SAPARDi programm käivitus aastal 2001.
Selleks et meie põllumehed saaksid osa nendest toetustest ja hüvedest, millest nende Euroopa kolleegidki, pidi Eesti looma Euroopa Komisjoni tingimustele vastava kontrolli- ja makseagentuuri, kes toetussummasid siis taotlejateni vahendaks.
Ning võin öelda, et need tingimused pole leebed ja nende täitmist kontrollitakse pidevalt – eelmisel aastal oli PRIAs kolm sellist tööpäeva, kus meie majas ei toimunud ühtegi auditit või meie tegevust ei kontrollitud.
Kuna suur osa toetussummadest tuleb Euroopa maksumaksja rahakotist, siis Euroopa Komisjon määrab ka tingimused, kuidas neid toetusi menetlema peab.
Samuti on väga täpselt nii Euroopa Komisjoni kui põllumajandusministeeriumi poolt ette antud tingimused, mida toetatakse ning milliseid tingimusi peab taotleja täitma, et toetust saada. PRIA kui rakendusasutus viib neid põhiõtteid ellu ja korraldab toetuste menetlemist.
Seega on selge, et ühtegi otsust ei tehta siin ametnike suva järgi, kõik toetuste tingimused on väga täpselt paigas. Pole olemas hämarat tagatuba, kus suure laua ümber istub mingi tume komisjon, otsustades selle üle, kellele toetust anda ja kellele mitte.
Kõik tingimused ja kriteeriumid on avalikud ning kõigile teada. Kes nende täitmisega hakkama saab ja nõuetele vastab, saab ka toetust.
Tahes-tahtmata kaasneb sellega taotlejatele paberimajandus – see on paljudele vastumeelne. Siiski ei saa sellest üle ega ümber, sest ainult nii garanteerime, et taotluste menetlemine toimub korrektselt.
Oleks tegu mõne tuhande taotlusega aastas, saaks ilmselt läheneda ka lihtsamalt ja individuaalsemalt, kuid kümned tuhanded taotlused ja miljardid kroonid maaelu ning põllumajanduse arenguks igal aastal nõuavad sellisel määral bürokraatiat.
Kümnete tuhandete taotluste menetlemisel võib juhtuda ka eksitusi – taotluste menetlemisega tegelevad ametnikud on ju samuti inimesed. Kui taotleja on kindel, et eksinud on PRIA, on tal alati võimalus tehtud otsus vaidlustada ja asjad vaadatakse uuesti läbi.
Vaided on tööprotsessi normaalne osa ja seda mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas.
Ametis oldud lühikese aja jooksul olen juba minagi siit-sealt nurinat kuulnud – mõni taotleja ei ole PRIA tehtud otsustega rahul, kuna pole suutnud ennast võetud kohustustega täpselt kurssi viia.
Siin aga ei saa meie ametnikud reeglina taotlejale vastu tulla, sest tingimused on kõigile samad ning inimene peab enne toetuse taotlemist olema väga kindel, et ta neid tingimusi täita suudab. Kui oled suuteline tingimusi korrektselt täitma, saad toetust, kui ei ole, saa – nii lihtne see ongi.
Seega on oluline, et taotlejad teeksid enne toetuse taotlemist endale väga põhjalikult selgeks tingimused ja kohustused, mis nad sellega võtavad.
Põllumajandustoetused ei ole sotsiaalabi, mida on õigus saada kõigil, kes omadega toime ei tule – see on mõeldud ikkagi põllumajanduses tehtud kulude hüvitamiseks, lihtsalt maal elamise eest toetust ei saa.
PRIA-l on kohustus ja õigus kontrollida, et toetuse saajad kõiki tingimusi täidaksid. Umbes nagu maksuamet, kes kontrollib, et inimesed seadust täidaks ja makse maksaks. Ainult kui maksuametil on õigus veel 7 aastat hiljem esitatud andmeid kontrollida, siis PRIA puhul on see periood 10 aastat.
Ja kui hiljem tuleb välja, et mõnel varasemal aastal toetuse tingimusi ei täidetud, on PRIA-l õigus ja kohustus kogu alusetult antud toetus koos sanktsioonidega tagasi küsida.
Siiski ei tasu arvata, et PRIA on üks väga jäik ja kinnine asutus. Jah – reeglid on meil väga täpselt paigas, kuid PRIAski töötavad inimesed ning meie soov on, et suhted taotlejatega oleks võimalikult head ning me mõistaks üksteise ootusi ja lootusi.
Meie eesmärk on maaelu toetamine ning seadustega ette antud võimaluste piires püüame alati luua võimalikult taotlejasõbralikke lahendusi.