Hellenurme hooldekodus valmib peagi uus maja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vambola Sipelgas tuleb septembris avatava hooldemaja juurest.
Vambola Sipelgas tuleb septembris avatava hooldemaja juurest. Foto: Heino Käos

MTÜ Hellenurme Mõis avab septembris Hellenurme Lõuna-Eesti hooldekeskuse hoolealustele veel ühe, seekord juba viienda elamu. Praeguse seisuga on kogu kompleksis kokku 250 hooldatavat. Tõenäoliselt saab Hellenurmes olema Iru järel suuruselt teine üldtüüpi hooldekodu Eestis.

Uus maja on kahe eelmisega samatüübiline. MTÜ Hellenurme Mõis juhatuse esimees ja tegevdirektor Vambola Sipelgas on ise välja mõelnud, milline võiks olla hoolealuste maja välimuselt ja kuidas paiknevad ruumid. OÜ Filia on tema mõtted projektiks vormistanud.

Kõiki kolme maja ühendavad omavahel galeriid. Sipelgal on plaanis ehitada veel neljaski maja, kuid järgmisena soovib ta siiski rajada teenindushoone.

«Teenindusmajja tahan saada bürooruume, sauna, pesumaja, teraapiosakonda, raamatukogu ja muud sellist, mis tõstaksid teenuste kvaliteeti. Kahju vaid, et see ei too raha sisse,» lausus Sipelgas ja kahtles, kas riskib peamajaga või ehitab veel ühe elamukorpuse. «Kaks aastat tagasi oleksin sama raha eest, mis nüüd kulub ühe maja ehitamiseks, saanud kaks -- ehitused on nii palju kallinenud. Ise tunnen, et pangalaenul on «kopp» ees, olemasolevat suudan teenindada, kuid rohkem ei julge võtta.»

Abi pole saadud

Ta on arenguagentuuri töötajate abiga koostanud paki pabereid, et taotleda rahalist toetust Norra fondist, kuid vastus tuli eitav – tänati vaid tähelepanu eest.

Kui kolm aastat tagasi käis Hellenurmes tolleaegne sotsiaalminister Jaak Aab, ütles ta maha paljude riigimeeste lemmiklause: «Kes aitab ennast ise, seda aitab ka riik.»

Sipelgas on ise oma perenime vääriliselt «sipelgana» rabelnud, aitajaid pole ta leidnud. Üldhooldekodud on omavalitsuste ja erasektori rida. Erihooldekodusid on Eestis 27 ja riigipoolne toetus liigub sinna. Hellenurme on üldhooldekodu, kuid paratamatult tuleb osutada ka põetusteenust, sest Hellenurmes on 60 väga rasket hoolealust. Hooldushaiglas on voodipäevatasu 540 krooni, Hellenurmes on aga iga hooldatava päevatasu 194 krooni. Riigipoolset abi pole saadud, haigekassa soovitab raha küsida teenuse tellijalt.

See, kes kavatseb oma lähedase hooldekodusse tuua, tahab aga teada kindlat hinda ega soovi maksta mingeid lisatasusid. Inimese vananedes süvenevad haigused ja suurenevad ravikulud. Hooldekodusse ei tulda ju kuuks või aastaks, vaid sageli väga pikaks ajaks.

«Meie püüame hoolealustele luua nii head tingimused kui võimalik. Uutes majades on kõik Euroopa Liidu normidele vastav. MTÜ Hellenurme Mõis juurde kuulub ka lasteaed (36 last) ja koos lasteaia töötajatega on palgal 55 inimest.

Meil töötajate nappust pole. Enamus töötajaid on kohalikud, kaugemalt käijaid peaks olema viis – Elvast (2), Otepäält, Õrust, Valgast,» rääkis Vambola Sipelgas.

Töö on tehtud ja see on kõige tähtsam. Hooldatavad asuvad neljas osakonnas, kui keegi töötajatest jääb haigeks või on vaja kuhugi minna, korraldavad nad omavahel töö ümber. Juhtkonnal pole vaja muretseda, et mõni töötaja jääb tulemata.

Mõisahoone korpuses oleva hooldekodu esimesel korrusel on remonditud ja tänapäevaste seadmetega sisustatud köök, kus valmistatakse toit kõikidele osakondadele.

Hooldajate päralt on meditsiinitöötajad Tiiu Sirk ja Eve Enns, kes viivad läbi arst Evi Lille määratud ravi.

Kõik ehitised on teinud Pinnatöötluse OÜ. Vambola Sipelgas ütles, et ehitaja leidmisega on tal küll vedanud. Ta kiidab juhatajat Ake Andressood, kes on iga nädal kaks kolm päeva ise kohal. Temaga saab tegevdirektor nõu pidada.

«Ake Andressoo on selline firmajuht, kes mõistab, et ehitame inimestele, kes vajavad hooldust, ja raha meil palju pole. Arutame, kuidas saaks ehituskulusid nii alla suruda, et oleks mõlemale ettevõttele veel talutav.

Septembris avatava maja 44 voodikohale on juba 34 taotlust.

Neile elanikele, kes elavad vanas mõisahoones, on ta teinud iga uue maja valmimisega seoses ettepaneku uude ümber kolida, kuid vastus on ikka olnud, et «laske meil olla, ei taha kolida». Inimene harjub ühes kohas ära ja uude ruumi ümberasumine võib talle stressi tekitada, mis sellest, et uus võib mugavam olla.

Teenusele on nõudlus

1993. aastal oli Hellenurme hooldekodus neli hoolealust. Kui tegevust alustas MTÜ Hellenume Mõis, tuli hoolealuseid siia juba 15. Kuna nõudlus hooldekodu kohtade järele on pidev, kavatsetakse lisaks septembris valmivale majale ehitada veel üks 44 kohaga maja.

«Püüame tagada mõnusa olemise. Haiged ja kehvades tingimustes elavad inimesed soovivad oma lähedased paigutada pigem hooldekodusse, et tagada neile igapäevane hooldus ja mugavus. Talukultuur, kus harjuti koos vanematega elama ja nende vanaks saades hoolitsus laste õlule langes, on tänapäeval taandumas. Noored pered elavad oma elu ja vanurit püütakse toetada rahaliselt – makstakse hooldekodu kulud,» rääkis Sipelgas.

Kui varematel aegadel külastati hooldekodus olijaid vähe, siis nüüd on külastusi järjest enam.

Vambola Sipelga statistikaandmete kohaselt oli aastaid tagasi, kui hooldekodus elas veel vaid 110 inimest, aasta jooksul külastusi kokku 25. Nüüd pole ta enam arvestust pidanud, kuid silmaganähtavalt on see arv oluliselt suurem.

On inimesi, kelle juures käiakse tihedalt, kuid ka neid, keda pole peaaegu kunagi keegi külastanud. Kodu, küla või oma endise elukoha naabrite uudiseid tahab aga igaüks teada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles