/nginx/o/2013/10/04/2468157t1h80c7.jpg)
Laatres on kirik asunud mõisa juures juba keskajal. Tol ajal kuulus mõis Kärna kloostrile ja arvatakse, et kiriku rajaski klooster. Puust pühakoda hävis 1558. aastal alanud Liivi sõja ajal.
Täna räägime Valgamaa kirikutest: Laatre püha Laurentsiuse luteri kirik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise katoliku kiriku asemele ehitas kohalik mõisnik Conrad Taube 6. juunil 1594. aastal uue tänutäheks oma mõisa tagasisaamise eest. Taube oli toonud ohvri Jumalale, elu ja kõige vara andjale, öeldes «kõige vägevama Jumala auks ja vaesele mittesaksa rahvale pühaks õnnistuseks».
Laatresse loodi luteriusu kogudus, kuigi luterlus jõudis Liivimaale alles 1626. aastal. Seega oli Laatre kogudus justkui ajast ees. Rootsi–Poola sõja tõttu valmis uus kirik alles 1630. aastal ja arvatakse, et seegi oli puust. 1632. aastast olid Sangaste ja Laatre kirikul ühised õpetajad.
1630. aastal ehitatud kiriku põletasid venelased 1702 maani maha ja alles 1730. aastal suudeti ehitada uus nn hädakirik. Seegi tehti puust. Uus hoone oli kasutusel sada aastat ning muutus selle aja jooksul kõlbmatuks, mistõttu see lammutati ja asendati praeguse kivikirikuga, mis õnnistati 1831. aastal. Selles on 320 istekohta.
Laatre kirikust vähem kui pool kilomeetrit lõuna pool asub apostellik õigeusukirik. Kogudus pühitseti sinodi ukaasiga 1848. aasta märtsis, kui Sangaste apostlik õigeusu kogudus oli jagunenud Ilmjärve ja Laatre koguduseks. Ruume polnud, esimesed jumalateenistused peeti Laatre mõisa vanas linnaserehes.
Edaspidi üüriti jumalateenistuseks vana kuur, mis oli pisike, tuult läbi laskev madal hoone soo ääres. Sügisel ja kevadel oli sinna raske pääseda.
Telliskivikiriku ehitamist alustati 1866. aastal. Ehitaja surma tõttu kiriku valmimine venis, mistõttu see õnnistati alles 1869. Esialgu koguduse liikmete arv kasvas, jõudes 1898. aastaks koguni 3383ni, ning hakkas seejärel kahanema. Praegu on Laatre apostlik õigeusu pühavaimu kirik väga halvas seisus, sest seda pole remonditud.
Laatre luteri kogudus pööras aga oma kirikule rohkem tähelepanu ning pühakoda remonditi põhjalikult 1872. aastal. Omanäoline klassitsistlik maakirik sai puidust haritorni. Kirikusaali ehitati lame laudadest silindervõlv ja haritorni alla oreliväär.
1881. aastal ehitati uus käärkamber. Kiriku altar ja kantsel on väga lihtsad, valmistatud puust. Samal aastal kinkis paruness Mawe von Nolcken kirikule altarmaali, mille ta oli ise maalinud ja mis kujutab Kristust ristil, tagaplaanil Jeruusalemma tempel. Pilt on koopia Kanepi kiriku altarimaalist, mille oli teinud Anton Bauer 1857. aastal.
Uue oreli sai kirik 1894. aastal Conrad Taube ehitatud kiriku 300. aastapäeva puhul (1594). Orelimeistriks oli Walcker ja pill osteti 2400 rubla eest.
1980. aastatel tehti kirikus hädapärane siseremont. 1995. aastal paigaldati katusele eterniit. 1996. aastal kaeti uuesti tornikiiver. Praegu kuulub Laatre luterliku kiriku kogudusse 75 liiget. Läinud aasta jõuludeks restaureeriti alatarimaal. Kiriku talaosad on mädanenud ja vajavad väljavahetamist ning hoonele kavatsetakse peale panna kivikatus. Projekt on valmis, kuid ehitustöödeks puudub raha.
Kirikul on ainulaadne tuulelipp, millel metallsepisena kujutatud kiriku kaitsepühakut Laurentiust koos martüüriumiatribuudi küpsetusrestiga. Mädanenud masti tõttu on see aga alla kukkunud ning tahetakse uuesti üles panna pärast katuse remonti.
-------------------------------------------------
Kes oli püha Laurentius?
Rooma piiskop Sixtus II kutsus viisaka hispaanlase Laurentiuse kuue ametivenna kõrvale ja nii sai temast 7. diakon. Mõne aja pärast usaldas piiskop talle ülemvarahoidja koha.
Kui Rooma prefekt paavst Sixtus II kinni võttis, andis ta raamatud ja vara Laurentiuse kätte. Raamatud peitis ta ära, vara müüs maha ja andis raha vaestele. Prefekt nõudis Laurentiuselt kiriku aardeid. Too palus kolm päeva ülesande täitmiseks.
Kui aeg täis, esitles ta prefektile vaeseid lesknaisi, orbusid, haigeid ja abituid ning ütles: «Need ongi kiriku aarded, Kristuse vaesed.»
Keisri käsul hukati ta elusalt küpsetusrestil.
Laatre kiriku hooldusõpetaja Ivo Pill teadis juurde lisada, et Laurentius öelnud praadimisrestil keisri käsutäitjatele, et «pöörake teine külg ka, ühte olete küllalt praadinud.»
Ühe järjekordse pealematmise ajal oli leitud, et Laurentiuse kondid olid kõik ühes nurgas koos, ta olnud teistele ka ruumi teinud isegi pärast surma.
10. august on püha Laurentiuse mälestuspäev. Sel päeval kehtis vanasti tule tegemise keeld.