/nginx/o/2013/10/04/2468727t1h6167.jpg)
Valga raamatusõprade klubi sügishooaja avaüritus 20. septembril viidi läbi keskraamatukogu uues ning hubases nõupidamistetoas, mis oli välja ehitatud ühest fondihoidlast.
Raamat «Mälestuste kütkeis» väärib lugemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klubi liige Hans Salm rääkis Kalju Roolaine huvitavast mälestusteraamatust «Mälestuste kütkeis», mille koostaja ning toimetaja ta ise on. Tartust oli kohale saabunud ka teose autor, kes kuulas ettekandjat huviga ning vastas lugejate küsimustele. Kuulajad said teada, et nii teose tekkelugu kui ka sisu on paljuski ebaharilikud.
Suureks üllatuseks olid kohal kaks kunagist Valga koolitüdrukut, kes mäletasid Kalju Roolainet koolijütsina. Üks neist sai teada hea peretuttava Feliks Sibula saatusest, kes kadus koos «Narva» pataljoniga.
Sibul langes Võrumaa metsavennana Põlgastes Kanepi vallas mais 1946.
Koosolijad nägid kuulist läbi puuritud F. Sibula skaudipäevikut.
«Minu päevikuülestähendused polnud algul sugugi raamatu koostamiseks mõeldud,» ütles Kalju Roolaine. «Kui töötasin 1980. aastatel bussijuhina Tartu autobussi- ja taksopargis, tekkis mõte mälestused kirja panna. Et neid oleks vanaduspõlves hea lugeda ning meenutada …»
1988. aastal võttis aga arstide otsus Roolaine bussiroolist maha. Põhjuseks – süda! «Kaotasin korraga nii töö kui ka hobi – ekskursioonibussi juhina võõraid paiku ja inimesi näha oli tol ajal täielik privileeg. Õnneks leidsin vaikse tööotsa ühe remonditöökoja väravavalves. Ööpäev tööl ning seejärel kolm päeva vaba. Selle ajaga sain kirjutatu üle vaadata ning uut ainest juurde lisada,» selgitas Kalju Roolaine.
Ajaleht Edasi andis teada, et kirjandusmuuseum kogub eestlaste elulugusid. «Kolme kuu jooksul panin paberile oma mõneti keerulise, kuid paljuski tüüpilise Teises maailmasõjas Saksa poolele mobiliseeritud eesti sõduri loo: Heidelaager, Neveli ja Narva rinne, kiirpagemine läbi Baltikumi, Neuhammeri kogumislaager, sõda Saksamaal, «Tšehhi põrgu».
Edasi läks minul ja paarikümnel kaaslasel ebaharilikult. Külmale maale saatmisest pääsemiseks läksime tõesti vabatahtlikult Sileesiasse maamiine üles võtma. Paljud olime kuu varem sinna ise maha istutanud.
Siis tuli reparatsioonilaager Saksamaal, sealt Punaarmeesse värbamine, põgenemine, ja ikkagi vangilaagrid Venemaal. Niisugune on lühidalt minu lugu,» jutustas Kalju Roolaine.
Mälestusteraamat oli mõeldud kaheosalisena. 1999. a ilmunud esimeses raamatus «Skaudipoisina elu miiniväljadel» leidsid kasutamist ka sõjasõbra, taasiseseisvunud Eestis Kaitseliidu Sakala maleva ühe taastaja ning staabiülema Olev Tatari mälestused.
Esimene raamat «Skaudipoisina elu miiniväljadel» ilmus 1999. aastal. Teise osa avaldamiseks tookord raha kokku ei saadud. «Mälestuste kütkeis» ilmus alles kaheksa aastat hiljem, 2007. aastal. Seekord panid majanduslikult õla alla Valga ja Tõrva linn, Helme vald, Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad, EENA Tõrva klubi, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, AS Litero ning rida huvilisi.
Uus raamat kujutab endast mälestusteraamatu ümber töötatud esimest osa koos väga põnevate lugudega.
Lugejate arvamused olid igati positiivsed. Autori ja koostaja juurde tuli tuntud Valga kirjamees Jaan Hanni, kes ütles: «Mehed, ärge enam nii põnevaid raamatuid kirjutage! Võib lausa nälga jääda. Esimesel päeval lugesin nii, et polnud mahti sööma minna. Teisel päeval luges mälestusi minu naine, kes unustas söögitegemise hoopis.»
Trükiraha eraldas AS Litero, ajaloolist tausta ja fotomaterjali otsis toimetaja Hans Salm. Pooletuhandene tiraaž oli peagi müüdud. Sadakond raamatut telliti USA ja Kanada eestlaste lugemislauale.
Romantilise hingelaadiga Kalju Roolaine kirjutatu polnud sugugi puhas sõjaraamat. Väga huvitavalt ning värvikalt jutustas ta lapsepõlve- ja koolipoisiaastatest, skaudiliikumisest Valgas enne ja pärast juunisündmusi 1940, poliitvangide sõjast platnoidega, elust vangilaagris ja raskustest töö otsimisel sünnimaal.