Tugiisik Riina Pill aitab töötuid

Riina Pill soovib, et tööga hõivamata inimesed ei elaks nii eraldatult, vaid oleksid oma võimalustest teadlikud. Foto: Marika Männik

Otepää valla töö tugiisiku Riina Pilli klientide probleem on tihti sõltuvusained ja ühiskonnaga, ennekõike ametnikega suhtlemine – ei soovita teha ametlikku tööd ega näidata legaalset sissetulekut.

«Tunnen end tänu koolitustele kindlalt, kuid samas ka ebakindlalt barjääri tõttu, mis mind pikaajalistest töötutest eraldab,» tunnistab Pill. Ta soovib, et tööga hõivamata inimesed ei elaks isolatsoonis ning oleksid oma võimalustest teadlikud.

Töötuid abistavad nii tugiisik kui ka tööturuameti kosultant, ometi erineval viisil. Pill selgitab, et tööturuamet osutab tööturuteenuseid ja määrab toetusi üldjuhul inimestele, kes on tööotsijana või töötuna arvele võetud.

Tugiisiku kaudu võib töötu saada arvutikoolitust, võlanõustamisteenust ja psühholoogilise suunitlusega toimetulekukoolitust, aga viimase vajalikkust inimene tihtipeale ei tunnetagi.

Koolitatavate puudus

Tema jutust koorub välja kurb tõsiasi, et koolitatud inimesed on olemas, kuid töötud pole motiveeritud end harima ning jutustab, kuidas oli olemas kolm tööjuhendajat, et töötud osaleksid vabatahtlikult tööharjutuste grupis, mis tähendanuks viimastele kolm kuud järjest neljatunniseid tööpäevi. Osa päevi oleks olnud sisustatud koolitusega. Töötule oleks makstud ligikaudu kaks krooni tunni eest.

Harjutamine oleks soodustanud hilisema töötoa tekkimist, seal oleksid inimesed saanud lihtsamaid töid teha.

Võimalus end harida on olemas, lisaks tagatakse töötutele üritusele või koolituspäevale sõit. Alles toimus Sangaste seltsimajas Valgamaa pikaajaliste töötute koolituspäev «Minu elu on väärtus.» Lektor oli Moreno psühhodraamakeskuse koolitaja Aivar Simmermann, kelle selged ja südamesse minevad mõtted on Terevisiooni vaatajaskonnale kindlasti tuttavad.

Tugiisikud ei loo töökohti

Aasta jooksul on Riina Pilli juures nõustamisel käinud 24 klienti. Nendest on praeguseks töö leidnud üheksa. Otsest koolitust nad ei vajanud, kuna olid alles lühikest aega töötupõlve maitsnud ning töölkäimise harjumus oli neil veel olemas. Seega jäi tööotsijate hea haldja Riina osaks lihtsalt tööpakkumise vahendamine ja tööandjaga ühenduse võtmine, nõnda viis ta tööotsija ja -andja kokku.

«Selline käitumine lisab töötaja suhtes usaldust,» nendib ta. On hea teada, et tugiisikud ei loo ega otsi töökohti, kuid ei saada ära ka neid, kes tema abil endale lisateenistust või sootuks uut töökohta otsivad.

Kui kiiresti keegi teenistuse leiab, sõltub suuresti sellest, kas inimesel on mingeid tervisepiiranguid. Näiteks hiljuti oli juhtum, kus meesterahvas sai teha vaid istuvat tööd, sest tervis ei lubanud jalgadel olla.

Riina arvates ei leia inimesed tööd, sest neil on töökoha ja kollektiivi suhtes liiga kõrged nõudmised. Paljud on tal juba mitmenda ringi kliendid. Peamine põhjus, miks uuesti tullakse, on töötaja ootustele mittevastav palk.

Pilli sõnul kipuvad inimesed tihti ka seetõttu töökohti vahetama, et kontakt tööandjatega jääb väheseks. Suhted ei ole julgustavad ega toetavad. «Puudu jääb heast sõnast ja hinnangust töö kohta,» rõhutab töö tugiisik.

Riina Pill arutleb, et võib-olla töötaja tahaks end veelgi edasi arendada ja rõõmsamalt töötada, aga kui keegi midagi ei ütle, kaob ka motivatsioon. «Eestlased võtavad tööd ääretult tõsiselt. Tihtipeale on see kui üks vastik kohustus, mida vaid leiva lauale saamiseks tehakse.»

Oluline on, et tööd tehakse ilma lisapingeteta, siis teeksid inimesed seda rohkem rõõmu pärast ja sooviksid end enam arendada. «Kui töötatakse liialt sisse tallatud rada pidi, ei pruugi firma edasi areneda, mille tagajärjel võivad ka töötajatevahelised suhted kannatada,» möönab ta.

Tähtis on, et tööandja näeks töötajas potentsiaali. Tihti kurdetakse, et heast personalist on puudus. «Kuid neid, kes on, tuleks siiski arendada.» Ta toonitab ka, et kõik ideed, mis on töökohaga seotud, ei pea tulema ainult juhtkonnalt, teinekord võivad need tulla ka töötaja peast. Aga kui tööandja ja töövõtja omavahel ei suhtle, siis on ka ideede esiletulek takistatud.

Kaaskirja tähtsus

Tööturg on muutunud, selgitab Riina Pill, seetõttu ongi oluline CV-le alati kaaskiri lisada, sest möödas on ajad, mil õpitud alal ka töötatakse. Näiteks õpitakse arstiks, aga ametis ollakse hoopis ravimiesitlejana. Kaaskiri annab võimaluse põhjendada, miks inimene sellele kohale sobida võiks.

Kõik Pilli kliendid on tulnud vabatahtlikult, mis on omaette väärtus, sest paljudes kohtades suunab sotsiaalosakonna ametnik inimese kohe töö tugiisiku juurde kõrvalkabinetti. Siin seda ohtu pole, sest töö tugiisik ja sotsiaalosakond asuvad eri korrustel.

Riina Pilli juurde tulijad pole suures osas toimetulekutoetuste saajad. Pigem on tema klientuur äsja tööst ilma jäänud, töökohta vahetada soovijad, noored, lapsehoolduspuhkuselt tulevad emad. «Nad on motiveeritumad, mistõttu leiavad ka kiiremini töö,» teab Riina.

Tugiisikut võib paluda ka koolidesse tööturu olukorrast rääkima. Miks mitte klassijuhatajatunni raames seda teha? Ikka ja jälle on probleemiks, kuidas noored endale uisapäisa eriala valivad. Riina Pillil on hea pagas olemas, sest tal on kogemusi nii tööandjate kui ka -võtjatega.

Töö tugiisiku teenus on projektipõhine

Projekt «Töö tugi Kagu-Eestis 2 – tööklubidest töötubadeni» on kirjutatud Võru-, Põlva- ja Valgamaa omavalitsustele. Seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning peamiselt keskendutakse toetustele, mida inimesed vajavad tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, kuid mis võivad kaasa aidata ka tööturu paremale toimimisele.

Töö tugiisikul on rohkem aega inimesele pühenduda, niisamuti on tema töö individuaalsem, mis võimaldab täpsemalt inimese vajadusi välja selgitada.

Lisaks Otepääle asuvad töö tugiisikud ka teistes Valgamaa valdades: Pukas, Helmes, Sangastes, Tõllistes, Karulas, Tahevas ja Tõrvas.

-----------------------------------------------

Mis on tööklubi?

Tööklubi on tööotsing grupis. Klubilise tegevuse eesmärgiks on toetada tööotsingukoolitust, hoida töötute aktiivsustaset ning aidata töötul end ette valmistada tööturul konkureerimiseks.
Tööklubi tegevus koosneb:
• regulaarsetest kohtumistest kord nädalas;
• individuaalnõustamisest kokkuleppel grupijuhiga;
• grupiliikmete iseseisvast tööst klubis.
Tugiisiku poole võib pöörduda, kui:
• tunned, et oled oma murega üksi jäänud ja Sul ei ole sellest kellegagi rääkida;
• Sinu enesehinnang ja enesekindlus on kõikuma löönud;
• Sa tahad tööotsingute suhtes nõu pidada ja vajad julgustust;
• Sa ei tea, kuidas kirjutada CVd, avaldust, käituda tööintervjuul jne;
• Sa otsid infot tööturuteenuste kohta;
• Sa tahad kellegagi jagada tundeid, mis on tekkinud uuele töökohale asumisel.
Allikas: projekti tutvustav voldik «Töö tugi Kagu-Eestis 2 – tööklubidest töötubadeni».