Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kel veel ubinad aianurgas vedelemas, võivad sammud seada viimast nädalat avatud mahlapressimispunkti, kus mahl valmib kiiresti.
Erinevalt Põhja-Eestist vaevleb Lõuna-Eesti õunte rohkuse käes. Valgamaalane uuris, mida tõrvalased ubinatega tegid.
Maime Solom on juba kümme aastat Tõrva Aianduse ja Mesinduse Seltsi majas inimestele mahla pressinud. Väidet, et eestlased enam mahla pressida ei taha, Maime ei jaga. Tema sõnul sõltub palju sellest, kui rikkalik õuna-aasta on. Näiteks ülemöödunud aastal seisid inimesed lausa tunde pressimise järjekorras.
Osa tõrvalasi viis 60sendise kilohinnaga õunu kokkuostu. Tõrvalane Vello Jaska tegi mahla, kuid et õunu oli palju, läks osa raisku ka. Tema sõnul oli kokkuostuhind nii madal, et arvestades aja- ja sõidukulu, ei tasunud see paljudel ära.
Oma õuntest mahla soovijaid on tema kinnitusel palju. Ka Maime Solom lisas, et isegi Puiestee tänaval on mitu pressijat, niisamuti olla neid mujal linnas. «Et õunu on palju, jätkub tööd kõigile.» Tema juurde on tuldud nii Virtsust kui ka Harjumaalt, Pikasillast, Jõgevestest, lähematest kohtadest rääkimata.
Tõrva Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimees Ilmar Kõverik arvas, et mahlapressimine seltsi abil on vähenenud ja meenutas aega, kui pressimistöökoda oli käigus lausa kahes vahetuses ja seitse päeva nädalas.
Põhjusi võib olla mitu. Paljudel on kodudes veel press olemas ja väike leibkond ei tarvita kolmeliitrisesse purki pandud mahla korraga ära. Väikestesse purkidesse panek on aga aeganõudev ja plekk-kaasi kasutades ka kulukam.
Solomi kinnitusel on neil väga võimas press, millega saab teha poole tunniga 80 liitrit mahla. Mahla headus ja hulk sõltub eelkõige õuna sordist ja kvaliteedist. Maime Solomi väitel ei saa kaua seisnud pehmet õuna hästi pressida, ubin kipub riidesse kinni jääma, niisamuti läheb õun jahuseks ja ega sealt mahla enam eriti välja tule. «Koristusküps ja valmis õun annab vedelikku vähem välja, aga samas võib mahl olla maitsvam,» teatas Ilmar Kõverik
Ubinad ei pea olema plekitud, kuid olgu puhtaks pestud. «Väike mädaplekk ei tee midagi,» ütles Solom.
Need, kes tavalisest õunamahlast enam suurt ei hooli, teevad porgandiga segamahla, mõned lisavad veel apelsini, rääkis Kõverik. Tulemus on tervislik ja omapärane.
Porgandimahl sisaldab mineraalaineid ja vitamiine, porgandis on karotiini, millest soole mikrofloora toodab A-vitamiini. See mõjutab nägemist ja naha seisukorda.
Ilmar Kõverik tegi oma õuntest kompotti, pohla-õuna segasalatit ja moosi.
Mahlapressija Solom kiidab tänavust päikeselist suve, mistõttu olla õunad nii magusad, et muidu isegi hapukale «Antonovkale» pole suhkrut vaja lisada. Maime Solom tegi enda õuntest samuti mahla, oleks veinigi teinud, kuid et suhkur on kallis, ei saanud mõte teoks.
Liitri mahla eest tuleb maksta kaks krooni. Press on kindlasti töös selle nädala lõpuni.