Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469087t1h0269.jpg)
Rahva seas lugupeetud inimene, legendaarne kirurg August Pobol (26.12.1887–25.05.1959), töötas oma elu viimased 19 aastat Valga haigla kirurgiaosakonna juhatajana. Käesoleva aasta detsembris möödub tema sünnist 120 aastat.
Mul oli au töötada koos dr Poboliga neli aastat (1955–1959) ning jätkata tema loodud osakonna juhatamist Valga haiglas kuni tööleasumiseni TÜ I haavakliinikus 1963. a.
Valgas vajati kogenud kirurgi
Eesti Vabariigi okupeerimise järel 1940. a sai Eesti tervishoiuministriks arst-kommunist Viktor Hion. Erakliinik riigistati ja dr Pobol suunati Tartust tööle Valka, kuhu vajati kogenud kirurgi. Enne Pobolit töötas vastavatud Valga haiglas lühikest aega 37aastane baltisakslasest kirurg Fritz Dehn, kes lahkus koos perega 1939. a sügisel Saksamaale.
Nüüdseks juba vanaks haiglaks peetava raviasutuse ajaloo kohta kirjutas muuseumi teadur Mari Juzar 1.04.2004. a Valgamaalases: Valgas valmis ajakohane linnahaigla 1939. a märtsis. Selleks sai 1934. a valminud ja senini tühi olnud lastekoduhoone, mis ehitati sobivalt ümber 34 voodikohaga haiglaks. 30. märtsil 1939. a avati seal kirurgiaosakond, kus toimus samal päeval ka esimene operatsioon rinnakasvajaga haigel.
Karm nõukogude tegelikkus
Kui 52aastane Tartu kirurg August Pobol pärast 1940. aasta murrangulist juunipööret pidi Valka tööle minema, ootasid teda ees karm nõukogude tegelikkus, vilets tervishoiukorraldus ning operatsioone vajavad haiged.
Kirurgiaosakonna töö organiseerimisel ja korrastamisel olid talle abiks suured töökogemused ja Tartus omandatud oskused. Osakonda tuli leida sobivad töökaaslased ja korraldada operatsiooniõdede kursused – koolitada välja õed suuremate operatsioonide puhuks, mida varem Valgas ei tehtud.
Valga haigla muutus populaarseks
Energilise ja hoolsa tööga saavutas dr Pobol ja kirurgiaosakond sellise mentaliteedi, et rajooni haiged soovisid suunamist operatsioonile Valga haiglasse. Ravitulemused olid head, sest August Pobol valdas suurepäraselt operatsioonitehnikat ja opereeris kiiresti. Õdedel oli sageli tegemist instrumentide kiire ulatamise ja haavahaakide hoidmisega.
Haigete põetamine oli hästi korraldatud. Opereeritutele tehti kaks korda visiiti – hommikul ja õhtul. Osakonnas oli kindel kord, töökaaslased pidasid üksteisest lugu ja olid distsiplineeritud.
Kirurgiaosakonna edukas töö ei jäänud märkamata ka tervishoiujuhtidele. Kõik kolm nõukogudeaegset tervishoiuministrit (V. Hion, P. Kalju, A. Goldberg) hindasid dr Poboli tööd kõrgelt: teda autasustati paljude aukirjadega ja medaliga «Tervishoiu eesrindlane».
Valga rajooni täitevkomitee tervishoiuosakonna juhataja Semjonova taotles talle 1952. a isegi Lenini ordenit, millest Pobol sugugi ei hoolinud. Suur oli dr Poboli populaarsus kolleegide ja elanikkonna hulgas. Ta oli teenitult kuulus kirurg, sõbralik, huumorimeelne, seltsiv ja alati abivalmis meedik.
August Pobol abistas nii majanduslikult raskustes olevaid üliõpilasi kui ka (represseeritud) kolleege. Nii saatis ta raskel sõjajärgsel ajal Valga vangilaagris nr 5 kinnipeetavale ja näljapajukil olevale kolleegile dr Robert Lattikule toiduaineid.
Kirurg elas tagasihoidlikku poissmeheelu
Valga perioodil elas ta ise väga tagasihoidlikku poissmeheelu. Võrreldes Tartuga oli see peaaegu spartalik: majas Kungla tn 24 oli tal 2toaline korter teisel korrusel. Tartus oli kuulsal kirurgil olnud 4toaline korter (Tähe tn 14). Kuid kuna sõja ajal hävis Tartus nii korter kui ka erakliinik, ei pürginud ta enam sinna tagasi.
Valgas oli tekkinud uus sõpruskond. Tartu ja Tallinna sõbrad ning sugulased külastasid teda siin aeg-ajalt. Üheks meeldejäävaks sündmuseks Valga haiglas oli, kui Pobolit külastas 1955. a juulis Riia kolleeg, onkokirurg, professor akadeemik Paul Stradinš, kellega tal olid sõbralikud suhted juba Tartu perioodist. Alles on ajaloolise külastuse foto, mille autor on Paul Stradinš ise.
Pobolite suguvõsas on olnud teisigi arste. August Poboli kõige vanema venna Tõnise poeg Erich Pobol oli sisehaiguste arst. On säilinud foto, kus näeme neid koos EAÜ Tartu erakliiniku 10. aastapäeva tähistamas Sinimandrias. Poboli õe tütretütar Tiina Pärlin-Bougas töötas anestesioloogina USAs Bostonis.
Kirurg August Pobol oli Eesti kirurgia suurkuju. Ta oli tugev aateline isiksus, kes ei kasutanud partei karkusid ega ehtinud end võõraste sulgedega. Rahva toetuse võlujõud kaitses teda rasketel aegadel. Alates August Pobolist käivitus Valga haiglas «suur kirurgia». Nüüd sooritatakse sarnaseid suuri operatsioone Valga haiglas iga päev. Seda teevad tublid TÜ arstiteaduskonna kasvandikud euronõuetele vastavas uues haiglas.
--------------------------------------------------------
Legendaarne kirurg
August Pobol sündis 26. detsembril 1887. a Põltsamaa kihelkonnas Kurista vallas Aidu külas talupidaja pere 11. lapsena. Pärast Tartu Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille täieliku kursuse läbikuulamise järel 1914. a mobiliseeriti ta tsaariarmeesse sõjaväearstiks.
Esimese maailmasõja ajal teenis välihospitalis, Vilno kindluse hospitalis ja Kaukaasia grenaderide diviisi I laatsaretis.
1918. a sai ta kätte Tartu Ülikooli arstidiplomi. Samal aastal nimetati ta Eesti diviisi laatsareti nooremordinaatoriks, siis 3. jalaväepolgu nooremarstiks ja 1919. a 24. diviisi sidumissalga vanemarstiks. Salga likvideerimisel viidi Pobol üle sõjaväe tervishoiu valitsuse ülema käsutusse ning demobiliseeriti 15. augustil 1920. a. Ta oli Vabadusristi 1. liigi 3. järgu kavaler.
Ülikooliõpingute alguses 1907. a astus August Pobol Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, kus oli tegev laekahoidja ja abiesimehena, alates 1922. aastast vilistlane.
TÜ hospitaal-haavakliiniku juhataja prof Rudolf Wanachi ettepanekul valis arstiteaduskond 1921. a Poboli ülikooli hospitaal-haavakliiniku nooremassistendiks ja 1923. a vanemassistendiks.
Wanachi äraolekul täitis ta ka kliiniku juhataja kohuseid. 1925. a tegi kolmekuulise erialase täiendusreisi Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. TÜ hospitaal-haavakliiniku assistendina töötatud kaheksa aasta jooksul sooritas ta 2186 operatsiooni. Pobol valdas perfektselt vene ja saksa keelt, mis võimaldas tal kursis olla erialase väliskirjandusega.
1. oktoobril 1929. a palus Pobol vabastada end assistendi kohustest ja asus Eesti Arstide Ühingu Tartu erakliiniku juhtivkirurgi kohuseid täitma. Tema töökaaslasteks olid prof Rudolf Bernakoff, dr Erich Pobol ja dr Leonid Volmer.
1940. aastal suunati ta Tartust tööle Valga haiglasse.
-----------------------------------------------------
Kogutud materjalid
Aastate jooksul on mälestusi-meenutusi kirjutanud nii Poboli kolleegid kui ka sugulased. Valga uue, tänapäevase haigla (Peetri tn 2) kirurgiaosakonnas oli kirurg Aleksander Pillel esimeste operatsioonide sooritamisest au osa võtta.
Ta meenutas August Pobolit põgusalt 17.07.1997. a Valgamaalases ilmunud artiklis «Kirurg August Pobol ja vana haigla».
Sugulaste meenutused andis Pille käsutusse Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, akadeemik Elmar-Ants Valdmann pealkirjaga «Mälestusi vanaonust».