Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469335t1h998e.jpg)
Piinav köha, astma, rõske ja kopitanud lõhnaga eluruum. Mõnikord on just hallitusseened põhjuseks, miks astmahaige ei saa suvelgi olla vanas maamajas, mida pole kaua köetud.
Hallitusega seotud haigusnähud võivad tekkida igal aastaajal, nendib Tartu Ülikooli kliinikumi noorukite allergiakeskuse arst-õppejõud Kaja Julge.
«Hallitusseentest põhjustatud astmat esineb siiski vähem kui ülitundlikkust tolmulestade, koduloomade ja õietolmu suhtes,» selgitab Julge. Tema sõnul küsib iga kogenud allergoloog, kas patsient on puutunud kokku hallitusega, ja teeb ka testid.
Tekke põhjus
«Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas, panipaikades ja keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajad on hallitusseened,» ütleb Tallinna Ülikooli materjaliuuringute õppetooli juhataja professor Urve Kallavus.
Hallituse eosed hakkavad kasvama, kui satuvad soodsale pinnale: vee läbijooksukohale katusel, torude lekkepaika keldris, pidevalt märguvale seinale vanni või kraanikausi taga, ülekastetud lillemullale või ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioonile.
Hallitusseentele on sobivaks kasvulavaks paljud ehitusmaterjalid, näiteks märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, kipsplaadid ja puit. Ta võib sobival niiskusastmel hakata kasvama ka teistel materjalidel, nagu näiteks kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm, selgitab Kallavus.
Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ja seene massist, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast. Tervisekahju jaotab Kallavus nelja rühma: allergia, infektsioon, ärritusnähud ja toksikoos.
Allergiline reaktsioon tekib kas seeneosade sissehingamisel või nahakontaktist. Seda juhul, kui seente kogus on piisav ja inimesel on tundlikkus juba välja arenenud.
Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse.
Hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni, vaid tegutseda tuleb kohe! Hallituskahjustusega elukohast on soovitav kas või ajutiselt seente likvideerimise ajaks ära kolida.
Hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus ikka ette, näiteks sügisesel moosi keetmisel ja mahlaaurutamisel. Probleeme põhjustab ka pesu kuivatamine halvasti ventileeritud ruumides.
Haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada hallitusseente toksilist mõju. Seda juhul, kui põhjuseks pole uus mööbel, värske remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed jmt.
Tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga – hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70%. Õhuniiskuse mõõtmiseks vajalikke vahendeid pakuvad suuremad ehituspoed.
Hallitusest tuleb kiiresti vabaneda
Tegutsema tuleb asuda kohe pärast hallituskahjustuse avastamist. Pindmist kahjustust on kerge kõrvaldada, riidekiu sisse pugenud hallitust aga väga raske.
Esmalt tuleb leida niiskusallikas ja see kõrvaldada. Võimaluse korral peaks kahjustunud materjalid puhastest kohe eraldama. Kõige paremini levib hallitus, kui kuivanud hallitust energiliselt maha hõõruda puhaste esemete ja materjalide lähedal.
Kõige lihtsam ja tõhusam hallitusevastane vahend on naatriumhüpoklorit – pesuvalgendaja lahjendatud lahus. See tuleks kanda käsna või vana hambaharja abil pinnale, lasta seista umbes 15 minutit, loputada hoolikalt ja kuivatada kiiresti. Pindmist kerget hallitust aitab eemaldada ka söögisooda. Puhastamiseks võib kasutada ka spetsiaalseid desinfitseerimisvahendeid.
Valgendaja rikub mitmeid materjale: mõningaid plastikuid, alumiiniumi, glasuuritud pindu ja kivi. Näiteks nailonriie lahustub kokkupuutes naatriumhüpokloritiga kohe. Nutikas on kontrollida vahendi mõju väikesel proovipinnal. Mitte kunagi ei tohi segada pesuvalgendajat ammoniaagiga – tulemuseks on tervist kahjustav gaas.
Mikroorganismide hävitamise ajal peavad puhastatavad pinnad olema märjad, sest siis ei lendu seeneosakesed õhku ega kandu laiali. Hallitanud pindu ei tohi pesta fosfaate sisaldavate pesuvahenditega, sest fosfor on hallitusseentele meeldivaks toiduaineks. Allergik ei tohi puhastustöid teha, sest lenduvad seeneosad võivad tekitada ägeda haigushoo, hoiatab Urve Kallavus.
Kui korteri sisustus on üleujutuse või veeavarii tagajärjel märgunud, peab püüdma vett imavaid materjale kohe kuivatada. Hallitusnähud ilmnevad märgadel pindadel umbes ööpäeva pärast.
Vaipade alumisi pindu võib päikese käes kuivatades kergelt töödelda vesinikülihapendi nõrga lahusega (üks osa 3% vesinikülihapendit ja viis osa vett). Vannitoa kardinat võib samuti valgendaja lahusega puhastada.
Mööbli katteriiet ja vaipu võib lasta ka keemiliselt puhastada. Tähtis on, et pärast hallituse eemaldamist kuivatataks materjal nii kiiresti kui võimalik.
Tuulutada ei tohi enne, kui hallitanud pinnad on märjaks tehtud. Materjalide kuivamise ajaks tuleb tagada hea ventilatsioon.
Tervisehädad aktiveeruvad sügisel
Kaja Julge sõnul ägeneb hallitusest põhjustatud astma tavaliselt just lehtede langemise ajal, kuid sel perioodil hoogustuvad ka tolmulestadest tingitud nohu ja astma.
Et talvekülmade saabumisega olukord paraneb, on oluline vihje, et patsienti tuleks uurida ka hallituse suhtes. Harvad pole juhud, kui kahtlustatakse üht allergia põhjust, kuid selgub hoopiski teine või isegi mitu.
Astma ja allergilise nohuga patsientidel on hingamisteed tundlikud ja haigusnähud võivad ägeneda ka siis, kui testid otseselt ülitundlikkust ei näita. On patsiente, kellel hallitus võib ägestada allergilist nahalöövet ja atoopilist dermatiiti.
Kui tekib allergia näiteks antibiootikumi Penicillini suhtes, võib allergiat ägestada ka keskkonnas leiduv samanimeline hallitusseen. Allergikule pole alati ohutu ka hallitusjuustu söömine.
«Hallitusest tingitud haigusnähtude kindlakstegemine ei ole kaugeltki nii lihtne, kui õietolmuallergia diagnoosimine. Haigusnähud võivad olla hallituse ja rõskusega küll seotud, kuid testid ei tarvitse seda näidata. Kuid tõsi on ka, et kui ei uuri, ei saa kohe kindlasti teada!» julgustab tohter arsti juurde pöörduma.
Doktor Julge soovitab hoolikalt tube tuulutada ning vältida hallituse ja rõskuse teket – see aitab vähendada astmahaigete probleeme, aga parandab ka tervete enesetunnet ja aitab eemal hoida teisigi tervisehädasid.
---------------------------------------------
Hallitustõrje
Kuivanud hallitust ei tohi maha harjata ega nühkida (levitab seent), vaid see tuleb hallituse eemaldamise vahendiga märjaks teha ning siis sellesama lahusega maha pesta, loputada puhta veega ning hoolikalt kuivatada.
Hallituse tõrjuja peab end kaitsma kummikinnaste, tolmumaski ja kaitseprillidega. Ulatuslikult hallitanud materjale ei ole mõtet ise puhastada, vaid tasub pöörduda professionaalset hallitustõrjet tegevate firmade poole. Maja- ja hallitusseente pinna- ja /või õhuproovide võtmist ning laboratoorset analüüsi pakub Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus.
«Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus,» rõhutab Urve Kallavus.
Hallitust ei tohi alahinnata
Mõned hallitusseened on eriti ohtlikud seetõttu, et eritavad mürgiseid toksiine, mis võivad jõuda hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Silmaga ei pruugi hallitust veel nähagi olla, kuid tundlikum organism hakkab juba ringi lendlevatele hallitusseente eostele reageerima. Inimene tunneb väsimust ja peavalu. Teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse. Tihti kimbutab kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel inimestel kipub välja kujunema allergia, isegi astma.