Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469439t1h05f6.jpg)
Kõik sai alguse sellest, et Tartu maratoni uus finišipaik otsustati Elva jahilasketiirust üle tuua Tartumaa tervisespordikeskuse juurde. «Uude finišisse viivale rajale jäi paraku palju puid ette ja et meil oli kahju neid raisku lasta, tekkiski mõte taieste loomiseks,» valgustas kunstiteoste sündi tervisespordikeskuse direktor Karl Kontor.
Kavandite autorid on kaks Elva kunstnikku: Mariina Tiidor ja Anni Irs, kelle nägemuse järgi valmistasid elukutselised puukujude tegijad viie päevaga hulgaliselt skulptuure. Nende disainimisel on arvestatud iga paiga kultuurilooga (näiteks Karuvärav Karukaussi, Hobuvärav Hobumäele). «Puukujude meistrile on mootorsaag käepikenduseks, nii nagu kunstnikule pliiats,» selgitas Karl Kontor taieste kiiret valmimist.
Sümboliseerivad taevaid
Kokku valmis kevadel Tartu maratoni tarbeks «Elva puukujud 2007» raames talgutel üheksa puitväravat, lisaks mänguväljak ja vabakava: seitse väravat ning kolmene lohede skulptuurigrupp suusarajale. Kaks väravat ja mänguväljak leidsid koha võistluse uues finišipaigas.
Väravad sümboliseerivad erinevaid taevaid. Suusatajad peavad läbima seitse taevast väravat, enne kui jõuavad finišisse maajumalate juurde.
Selline asjade käik ühtib pärismaalaste muinasjuttudega, kus šamaan-kangelane läbib kolm, seitse, üheksa või 13 taevast enne eesmärgini jõudmist. Lõppsihiks on tavaliselt ravimine, hinge tagasitoomine, kohtumine kõrgemate olenditega ja uue teabe ning kogemuse saamine.
Niisugune ülesehitus lubab raja läbijal tunda end mütoloogilise kangelasena. Kujundus väärtustab tema väge, söakust, seisundimuutusi ja emotsionaalseid kõrghetki raskel teel finišini.
Iga värav ühendab rahvusliku spordi ja rahvakunsti. Mõlemad valdkonnad võidavad toetajaid ja pakuvad topeltelamust kõigile asjaosalistele. Worldloppeti sarja kuuluv Tartu maraton meelitab kohale rahvusvahelise telepildi. Atraktiivne rajakujundus tõstab eestlaste sportlik-kultuurilist eneseteadvust ja kinnitab meie kohta maailmakaardil.
Ohutusnõuete ja asukoha valikul tehti tihedat koostööd rajameister Assar Kütiga, peeti silmas kaunimaid loodusvaateid ja aasta läbi kõige käidavamaid kohti. Kontori sõnul peaksid rada ilmestavad kuusest ja männist nelja-viiemeetrised puuskulptuurid iga-aastase hoolduse korral säilima 30–40 aastat. Osa taieseid tehti ka paplist, kuid Valgamaa rajal neid pole.
Kunstnik Mariina Tiidori sõnul on skulptuuridega maratonirajal potentsiaali areneda täiustuvaks Eesti pikimaks vabaõhugaleriiks, mille strateegiline asukoht (Otepäält Elvani) suudaks mõjutada turismi arengut.
Eelmisel kevadel lõpetatud projekt – maratoni finišipaiga kaunistamine Eesti maajumalate kujudega – andis julgust laiendada skulptuure kogu võistlusrajale.
Teema valik – muistsed jumalad ja mütoloogia – sobib nii Eestis kui ka maailmas domineerivate kultuurisuundadega. Viimastel aastatel on hüppeliselt tõusnud huvi eesti vanima kultuuriloo vastu.
Seda kinnitavad etnomuusikafestivali Viljandi Folk populaarsus, Seto kuningriigi teke, Andrus Kivirähu klassikaks muutunud rehepapp, noorte entnorokk-ansamblite Metsatöll ja Oort menu, lodja ehitamine Emajõel, hiitekomisjoni moodustamine kultuuriministeeriumi juurde. Välismaal mõistetakse samu nähtusi raamatute ja filmide kaudu («Harry Potter», «Sõrmuste isand»).
Tänapäeva mugavas, istuva eluviisiga nupule-vajutamise-maailmas on 60 km suusatamist enamikule üleloomulik tegu. Inimeste teravnenud huvi kõige muistse, võlumise ja väega seotud tegevuste vastu tuleb suunata spordiradadele.
Oluline on mõista, et tervisesport kätkeb endas ihaldusväärse meeleoluga ürgset kogemust: sümbioosis eneseületuse, vastupidavuse ja loodusjõududega. Tartu maratonil on inimestele pakkuda rohkem kui esmapilgul paistab, sellest teavitamiseks vajab maraton väekat valjuhäälset legendi.
Pidevalt integreeruv Euroopa on pikka aega kultuuriliselt vaesustunud, amerikaniseerunud massikultuuri kasuks. Selline taust annab Eestile võimaluse eksponeerida meie kui metsarahva hästi säilinud unikaalset arhailist maailmapilti.
Kujude püstitamise eesmärgid
Skulptuurid püstitati, et muuta maraton atraktiivseks uuele tervisespordipõlvkonnale; väärtustada rahvasporti ja muuta see lahutamatuks kultuuri osaks; ühendada sport ja rahvakunst; anda maratonile väekas legend; eksponeerida meie rahva hästi säilinud unikaalset arhailist maailmapilti ka külalistele; näidata eestlasi kui rahvast, kes on osanud muistsetest aegadest tänapäevani puidust ja metsast lugu pidada.
Külje koostamisel on kasutatud Mariina Tiidori materjale.
http://www.tervisesport.ee/index_files/page0015.htm