Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469571t1h4075.jpg)
Kuna Valgamaal enam meeskoori pole, aga laulusõpru küll, koguneti laupäeval Valga kultuurikeskusse metsatöötajate meeskoori Forestalia 35. aastapäeva tähistama.
Esimeses osas lauldi isamaalisi, teises nalja- ja jahilaule. Dirigendid olid Alo Ritsing ja Ilmari Johansson, kontsertmeister Ruth Ernstson. Igavest au anti Valgamaa mehele Heino Tederile, kes aitas koori luua.
Et loodusemehed on hella hingega, seda publik nägi, kui laulusõnad «Sa unustad surma» tõid ühele mehele vee silma.
Professor Alo Ritsing oli kõik lõpuni läbi mõelnud, nii et igal sõnal, fraasil ja lausel oli tähendus, dirigent pani koori seda endaga koos välja elama. Kulminatsioonidesse mindi üha kasvava pingega. Kõik laulud sündisid justkui esituse ajal.
Isamaalised laulud said Ritsingult nii meheliku helluse kui ka ütlemise jõu.
Kontserdil ilmnes, et kui metsamehed laulavad metsast ja jahist, siis lisavad nad mõttele oma hingest midagi niisugust, mida teistel – ehk parematelgi lauljatel – lihtsalt pole. Ja meeste rohelised kuldnööpidega mundrid aitasid meeleolu loomisele kaasa.
Nii usutavalt nagu Ilmari Johanssoni käe all kõlasid Tormise «Meestelaulu» sõnad «Oleme aga mehed kui metsapullid», ei mäleta, et oleksin kuulnud.
Valgamaa meestest laulsid selles seltskonnas esimene tenor Kalev Vähi ja bass Randel Prede. Bariton Ivar Järveots on Valgas sündinud, keskkooli ja muusikakooli lõpetanud. Praegu elab ta Tartus.
Koori tervitasid juubeli puhul Valga metsaülem Risto Sepp, Valgamaa keskkonnateenistuse juhataja Johannes Järv ning elupõlised metsamehed, koori endised liikmed Ülo Kull ja Tõnis Ainso.