Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469595t1ha03d.jpg)
Tuleva aasta jaanuarist jõustub jäätmeseaduse paragrahv, mille kohaselt ei tohi töötlemata jäätmeid prügilatesse ladestada. Prügi tuleb sorteerima hakata juba kodus.
Esimene jäätmeseadus hakkas kehtima 1992. aastast. Omavalitsustele on pandud väga suur kohustus. Kus hakati seadust süsteemselt ellu viima, seal on kaugele jõutud. SA Valga Piirkonna Keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu mainis Palupera valda – vallavanem Terje Korss on väga palju tööd teinud, et prügilasse jõuaks sorteeritud prügi. Viimasel ajal on aktiivseks muutunud ka Õru vald.
Igas omavalitsuses on midagi tehtud, kuid olmejäätmete tekkekohal sorteerimine ja liigiti kogumine on lõpuni lahendamata.
Prügila võib keelduda omavalitsustelt prügi vastu võtmast, kui see on sorteerimata. Veofirmad ei saa sortimata jäätmeid klientidelt vastu võttagi, kui prügilad need tagasi lükkavad.
Prügilad võivad vastu tulla küll ja sorteerimata prügi vastu võtta, kuid siis ei maksa tonn enam 244 krooni (Valga prügila näide), vaid 2440 krooni. Et nii ei juhtuks, peaksid elanikud omavalitsusjuhtidelt küsima, kus asuvad kohad ja konteinerid pandimärgita pakendite viimiseks.
«Aastas tekib elaniku kohta umbes 425 kilogrammi ehk viis 800-liitrilist konteineritäit olmejäätmeid. Pakendi äraviskamisel koos olmejäätmetega tuleb prügi äraveo ja ladestamise eest maksta. Kui kodus prügi sorteerida, saab veo eest vähem maksta,» lausus Valgamaa keskkonnateenistuse õhu ja jäätmete peaspetsialist Peeter Ekstein.
Tuleb sorteerida
Kõigepealt tuleb eraldi panna pandimärgiga pakendid, nende eest saab raha tagasi. Teised pakendid tuleb kolme eri liiki sorteerida. Paberi ja papi konteinerisse sobivad ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, vihikud, kaustikud, ümbrikud, kaaneta raamatud, pappkastid, karbid, jõupaber, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid.
Klaaspakendi konteinerisse sobivad värvilisest ja värvitust klaasist pudelid, purgid ja muud klaaspakendid. Segapakendi hulka lähevad jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud, -karbid ja muud puhtad plastpakendid, samuti metallpakendid, näiteks toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, konservikarbid.
Nendesse konteineritesse tohib nimetatud asju panna tasuta. Kahjuks on pakendikonteinerid sageli üldprügikasti kõrval, mille kohta arvatakse, et see on majarahva tarbeks.
Pakendikonteineritesse ei tohi panna toidu- ja muid biojäätmeid, riideid ja jalanõusid, aknaklaasi, keraamilisi ja klaasnõusid ning lambipirne, tühjendamata ja määrdunud pakendeid, toodetega täidetud aerosoolipudeleid ja kemikaalipakendeid.
Põletada ei tohi
«Omavalitsused peaksid koduleheküljel, maakonnalehes ja valla lehtedes või otsepostitusega teavitama inimesi, kus asuvad konteinerid ja kuidas toimub jäätmete äravedu. Kõikidel inimestel tekib prügi, mis tuleb ära vedada. Maamajapidamistes öeldakse sageli, et ei tekigi jäätmeid, kui tekibki, põletame ära. See ei ole õige viis, põletatult võivad tuha sisse jääda toksilised ained,» rääkis Peeter Ekstein.
Tema sõnul on keskkonnaministeerium ja -teenistus püüdnud omavalitsusi õpetada, 2006. aastal oli Pärnus ja Põlvas koolitus, Valgamaalt osales vaid neli omavalitsust.
Valga prügila suletakse
Nüüd ollakse hädas, ei jõuta valmis kohalike jäätmejaamade või jäätmepunktide ehitamisega. 2009. aasta juulis suletakse Valga prügila ja jäätmeid hakatakse Pärnu lähedale Paikusele vedama. Mida vähem jäätmeid tekib, seda vähem on pika maa taha sõitmist ja kodanikule odavam.
Sageli küsitakse, mida teha kasutatud rehvidega.
«Rehviliit võtab Valga prügilas sõiduautode rehve eraisikutelt vastu tasuta piiramatus koguses. Pole mingit mõtet vanu rehve kodus hoida või metsa alla poetada,» ütles Ekstein. «Omavalitsusjuhid on kodanike valitud ja neilt tuleb ka nõuda, et ei peatataks prügivedu.»