Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2469881t1h7c35.jpg)
Tähelepanelikud kodanikud on juba mõnda aega märganud, et politsei patrullautodes võib teinekord näha Eesti ametniku kõrval lõunanaabrite esindajat. Lisaks võib siinsetel teedel kohata Läti politsei masinaid. Need on osa muutustest, mis viitavad meie ühinemisele Schengeni viisaruumiga.
Eesti ja Läti politseinike ühispatrullid on loodud abistamaks elanikkonda seoses piirikontrolli kadumisega käesoleva aasta detsembris. Selle aasta algusest on koos töötatud 33 ühispatrulli päeva, viidud läbi 13 ühisoperatsiooni, politseijaoskonda toimetatud 60 probleemset inimest. Toimivale autopatrullile lisandub peagi ühine jalgsipatrull.
Koostöös lähtutakse Schengeni konventsioonist
Valga politseijaoskonna ülemkomissar Tõnu Kürsa tõdes, et piirikontrolli kadumisel lähtuvad mõlema riigi politseinikud piiriüleses koostöös eelkõige Schengeni konventsioonist ja asukohariigi seadustest. «Praktikas on Läti politseinikul Eesti pinnal piiratud õigused ja nad alluvad oma tööülesannete täitmisel Eesti politseinikule,» rääkis Kürsa. «Üksinda Läti politseinikud Eestis ei tööta, vaid ikka koos Eesti politseinikuga. Samas ei keela seadus neil korrarikkujat kinni pidada.»
Valga linna lahknemine kahe riigi vahel toob võimalikud probleemid teravalt esile. Inimesel piisab üle oja hüppamisest või paarist sammust tänaval, jõudmaks teise riiki. Korrarikkuja lootus pääseda seadusesilma eest naabri juurde pakku ei ole aga põhjendatud. Kürsa sõnul näeb ühinemist koordineeriv Schengeni konventsioon ette, et politseiametnikul on õigus kurjategijat jälitada teise riigi territooriumil.
Ülemkomissari teatel on politseinikul õigus vajadusel jälitada kurjategijat üle piiri, kuni teise riigi politseinikud ta tabavad. Piiri ületamisest antakse teada teise riigi politseile, kes teostab seaduserikkuja kinnipidamise ja vajalike menetlustoimingute läbiviimise. Hiljem taotletakse seaduserikkuja väljaandmist vastavale riigile. «Igal juhul igasugune korrarikkumine takistatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele,» ütleb Tõnu Kürsa.
Valgamaa ühispatrullides kasutatakse ka Läti politsei alarmsõidukeid. Kodanike sõidukite peatamiseks kasutatakse neid erandjuhtudel. «Eesti pinnal läheb peatatud masina juhiga vestlema meie politseinik, kes täidab Eesti vabariigi seadusi,» tutvustas Kürsa korda. «Läti sõiduki kaasamise mõte on näidata inimestele, et tegemist on ühispatrulliga.»
Piirilinnas kehtivad omad elamise reeglid. Eesti territooriumil ei pea kodanikul isikut tõendavat dokumenti kaasas olema. Kuid isikut tõendav dokument võib piirilinnas liikudes siiski lihtsustada probleemide lahendamist. Ka alaealiste puhul, sest neile kehtivad east lähtuvalt mitmed piirangud. Kürsa sõnul on politseil olemas piisavalt andmebaase, et tuvastada kodanikke ka ütluste järgi. Liikumisel Läti Vabariiki peab isikut tõendav dokument kindlasti kaasas olema.
Liitumine toob politseile rohkem tööd
Schengeni viisaruumiga liitumine toob politseile kaasa rohkem tööd – eelkõige kontrollitakse tihedamini teistest riikidest saabunud isikuid ja sõidukeid. Ülemkomissari sõnul tuvastatakse edaspidi külaliste ja autodokumentide kontrollimisel, kas nende kohta ei ole ühtsetes politsei andmebaasides järelepärimisi. «Politsei teeb tavalist järelevalvet, eelkõige piiri lähedal,» rääkis Tõnu Kürsa.
Ühistöö on hea võimalus vahetada teineteisega erinevat informatsiooni. Valga politseiülema teatel käiakse koos tutvumas ka maapiirkondade olukorraga. Uuritud on, millised objektid piiri läheduses võiksid piiride avanemisel ja uute teede kasutuseletulekul langeda võimalike kuritegude ohvriks. Selles osas teevad head koostööd piirkonnakonstaablid.