Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2471357t1h522a.jpg)
Kuidas on mõjutanud soe ja lumeta talv jahindust?
Kindlasti on metsloomadel toidu muretsemine ja kättesaamine lihtsam kui pakase ning sügava lumega. Arvatavasti on ka looduslik suremus minimaalne ja metsloomade arvukus võib mõnevõrra tõusta.
Talvisele ajale jääv metssigade jooksuaeg on saanud läbi ning kuldid paranevad oma haavadest. Emised aga on tiined ja soodsa kevade puhul on loota, et varsti sündivad põrsad kõik ellu jäävad. Külmumata maa ja lume puudusel võivad aga metssead põldudele tavalisest suuremat kahju teha.
Praegu on käimas huntide ja rebaste jooksuaeg, algamas on see ilvestel. Suurkiskjate jahipidamise edukuse üheks tingimuseks on värske lumi. See võimaldab teha luuret ja saada suhteliselt täpne ülevaade metsas toimuvast.
Kui pole lund, on suurkiskjate küttimine suuresti juhuslikku laadi. See tähendab, et kütitakse hunte ja ilveseid teiste jahtide käigus nii varitsus- kui ka ajujahil.
Lumeta talvel on raske kindlaks teha, kus metsloomad ennast peidavad, ja varitsusjaht on väga vaevaline, sest musta maaga ja pilves täiskuu ajal ei ole midagi näha ning võimatu on küttida õiget looma ja teha täpset lasku.
Soe ja niiske talv on alati soodustanud marutaudi levikut, kuid sellevastane vaktsineerimine on eesmärgi saavutanud. Küll aga levib kärntõbi sellistes tingimustes mõnuga.
Kui selliseid talvesid tuleb mitu järjest, võib nii mõnegi uluki arvukus tõusta märgatavalt ning siis on jällegi jahimeestel pingutamist, et viia see sellisele tasemele, kus nii metsa- ja maaomanikud kui jahimehed rahul oleksid.