Kümme küsimust. Tunne inimest: Tiiu Taul ja Ants Taul

Tiiu ja Ants Taul Foto: Helju Keskpalu

Täna vastavad kümnele küsimusele teineteise vastuseid kuulmata Torupillitalu peremees Ants Taul (58) ja perenaine Tiiu Taul (48). Suvel täitub paaril kolmkümmend abieluaastat. Nende elav vara on neli last: Anu (28), Andrus (27), Triinu (23) ja Tõnis (15), lisaks Andruse peres lapselaps Hannela (2). Ants Taul on sündinud 7. märtsil, seega naistepäeva eelõhtul.

1. Kuidas tundsite end presidendi vastuvõtul?

2. Millega olite kutse ära teeninud?

3. Missugune on teile kõige tähtsam tunnustus?

4. Missugused on Torupillitalu peremehe/ perenaise probleemid?

5. Millest unistate?

6. Kuidas on möödunud teie peres naistepäevad?

7. Millega teenib abikaasa teilt kõige rohkem plusspunkte?

8. Kuidas olete pärast eriarvamuste vahetamist abikaasaga edasi läinud?

9. Mismoodi puhkate kõige paremini?

10. Mida teeksite, kui teile kingitaks korter Tallinnas?

TIIU TAUL

1. Olime juba kolmanda presidendi vastuvõtul, nii et tunne oli tuttav. Enne kätlemist oli aga ärevus ikka hinges, sest kaamera jälgib ju. Proua Ilves oli väga kena, president ka Mulgi stiilis rõivastes. Meie läksime ikka rahvarõivais, milles tunneme ennast kõige kindlamini, ja märkasime, et üha rohkem teisigi esindab oma kodukanti niimoodi.

Avavalsi tantsisime. Nägime tuttavaid. Kihnu Virvet kallistasime. Nii et tore vastuvõtt oli.

2. Ei oska öelda, aga võib-olla sellepärast, et presidendil on see Mulgi teema ikka südamel. Valgamaa-visiidi eel oli presidendipaar avaldanud soovi meid külastada. Väljaspool programmi vaatasid nad ka meie poja torupillitegemist.

3. Torupillitalule antud tunnustus kuulub perele. Kõige tähtsam tunnustus? Minule ikka see, et mu kõrval on lapsed ja abikaasa, et oleme jõudnud lapsed suureks kasvatada ja neil läheb hästi.

4. Kas just probleemid, aga mõned perenaise mured on ikka. Näiteks tahaksime talu lõplikult valmis ehitada, aga see ei lähe nii ruttu, nagu sooviks. Kõik on raha taga kinni ja kuna ise ehitame, teeme seda jõudumööda.

Külalisi vastu võttes püüame anda endast alati kõik, aga kunagi ei tea, mis meid ees ootab. Oleme siin igasuguseid inimesi näinud.

5. Tahaksin, et lastel läheks hästi, et ka noorim neist leiaks oma tee elus. Temal seisab ees põhikooli lõpetamine. Ta on uue põlvkonna laps – andekas, aga ei oska end leida. Mul on kahju, et ta istub liiga palju arvuti taga ja hakkab loodusest võõrduma.

Teine unistus on, et kodu päris valmis saaks.

6. Kuna seitsmendal on Antsu sünnipäev, toon mina talle tordi ja lilled. Kaheksandal toob tema minule. Ants ei taha oma sünnipäeva pidada, aga üksteist peame oma peres meeles ikka. Olenevalt nädalapäevast langevad need tähtpäevad vahel kokku.

7. Ants on ikka hästi tubli olnud ja hoolitsenud pere eest. Talu ehituse mõte tuli ka temalt. Mulle meeldib, et ta saab elada siin, kus on tema vanavanemate juured. Ta on siin kõik ise ehitanud. Ehitamine meeldib talle nagu pillimängki. See annab talle jõu ja energia. Nüüd aitab ta Triinul ja Anul ka kodu ehitada.

8. Me vaikime natuke. (Abikaasa sõnul pidi see mõnikord ka paar päeva kestma. – H. K.) Mõtlen järele, räägime asja selgeks ja siis läheme edasi.

9. Vahel teen käsitööd või jalutan üksi siinsamas metsas. Külalistega tegelemine poole ööni väsitab. Kuna mul on töö ja kodu peaaegu üks, tahan siit mõnikord kaugemale. Kõige paremini puhkan reisil. Möödunud sügisel käisin üksi bussireisil Horvaatias ja nautisin sealset väga ilusat loodust. Ühel aastal käisime Antsuga Kreetal. Perega oleme võtnud ette sõidu mere äärde või Pärnu spaasse.

10. Tallinn on väga palju kasvanud, hooned on juba põldude peal. Ma ei vaheta iial maaelu linnaelu vastu, ka siis mitte, kui mulle miljon krooni peale makstaks. Seal voolab elu tormates, mul on seal ängistav tunne. Kui pean sinna minema, tahan sealt nii ruttu kui vähegi võimalik ära. Maal on linnulaul ja loodus, tunnen end siin palju turvalisemalt.

ANTS TAUL

1. See, et meid sinna mõlemaid nimeliselt kutsuti, oli meile muidugi suur au, aga ma tundsin end selle kõrge klassi hulgas tagasihoidlikult öeldes mitte päris sinna kuuluvana. Mulle ei meeldi olla niisugusel aupaistel, kus vaadatakse, mis mul seljas on, ja ma ei taha ka ordeniga ennast ehtida (Ants Taul sai 2001. aastal Valgetähe IV klassi. – H. K.), seega ei tundnud end seal mitte just kõige paremini.

2. Võib-olla lähtus kutse presidendipaari maakonnavisiidist, visiit aga meid ühendavast Mulgi kultuurist. Siin ilmnes ka, et president on meie tüdrukute fänn.

3. Mul on orden, mind on valitud aasta isaks, aga mina tunnen, et kellegi esiletoomine niisugusel moel on teiste suhtes alati ebaõiglane. Ma ei pea ka oma sünnipäeva, sest ei taha ilukõnesid enda aadressil. Minule on kõige suurem tunnustus, kui mul lastakse teha seda, mis mulle meeldib.

Mind liigutab, kui minu lapsed mind meeles peavad – tunnevad huvi, kuidas mul läheb ja kas terve olen. Kui tütar helistab ja küsib, kas olen kaugelt teelt koju jõudnud. Kui sünnipäeval mõni sõber, ema ja isa õnnitlevad ja naine toob lilli.

4. Õnneks pole tõsiseks probleemiks veel tervis, mis minu arvates on igaühele kõige tähtsam. Taluturism on ettevõtlus, kus põhiprobleem on, kuidas konkurentsitingimustes ellu jääda. Ettevõtlus on osa Eesti majandusest. Kui kogu majandus sattub kriisi, pole kellelegi teenust müüa.

Natuke teeb muret võib-olla ka töö rutiin. Tore on perega koos töötada. Aga kui see on kogu sinu kollektiiv? Meil on ju firma jõulupidu ka perepidu. Varem käisin Viljandi kultuuriakadeemias noori õpetamas ja mul oli seal veel teine kollektiiv. Sügisel andsin sealse töö oma õpilasele üle, sest ka temal on vaja peret toita.

5. Olen eluaeg unistanud ja kõik minu unistused on täitunud – elan oma esivanemate kodus, mängin pilli (välja tuleb küll 50 protsenti sellest, kui hästi tahaksin seda teha), reisida olen saanud piisavalt palju, mul on lennuk ja ma lendan. Elueliksiirist ma ei unista, sest see pole võimalik.

6. Tavaliselt tulevad minu kõige lähedasemad minu tähtpäeva pärast kokku. Kinkimiseks olen püüdnud leida ikka lilli, millel pole raha maiku juures.

7. Tiiu on väga hea perenaine. Kodu ja laste käekäigu pärast muretseb liigagi palju. Tema pluss on see, et minu suhtes pole ta tüütult hoolitsev. Mulle meeldib, et saan end tema kõrval vabalt tunda. Samas, kui olen abitu, on ta väga hoolitsev. Meid on siin vahel palju koos. Ka siis valitseb meil vaba elustiil.

8. Kui olukord päris teravaks läheb, tuleb olla mõnda aega vait – öelda alles siis midagi, kui oled maha rahunenud. Aeg annab arutust. Tiiu on küllalt kinnine inimene. Kui endasse tõmbub, on tema sisemusse päris raske teed leida. Vahel on aidanud meid niisugusest olukorrast välja kellegi küllatulek. Läheme koos vastu ja elu läheb jälle roopasse.

9. Kui lasen end vabaks ja teen seda, mis meeldib. Kuigi see võib mind füüsiliselt ja vaimselt ära väsitada, on see siiski minu jaoks puhkus. Näiteks? Õiendan lennuki kallal, et sellele uus tiib panna, mis paneks lennuki hästi lendama. Tahan Valgre lauliku akordionil mängides pähe õppida.

Puhkus on ka meie talu külalistemaja ehitus. Tervise turgutamisel pean silmas, et vaid terves kehas on terve vaim. Nii jooksen oma lennurajal, võimlen, venitan end kangil. Südamele peab saama korraks täiskoormuse anda.

10. Maha müün. Jah, aga kingitud asja ei saa ju müüa. Pidada ka ei saa, sest see on seotud igasuguste kommunaalkuludega. Minusugusele ei tohiks Tallinnas korterit kinkida. See on sama, mis linnakorteris elavale inimesele põrsas kinkida. Kui aga kingitaks, annaks selle kas lastele või sugulastele kasutada.