/nginx/o/2013/10/04/2471683t1h6a8a.jpg)
Saabunud kevad ja soojad ilmad toovad paljudele rõõmu ning pakuvad võimalust nautida äsja puhkenud loodust. Eesti elanikest umbes kümnele protsendile ehk 150 000 inimesele saabub aga kevadega raske aeg, sest põetav õietolmuallergia võib tekitada rohke nohu, köha, pisaravoolu või sügeleva lööbe. Täpset infot taimede õitsemise kohta, mis võiks allergikuid palju aidata, hetkel Eestis ei koguta.
Tähelepanelik allergik saab palju ise ära teha, et vaevustest hoiduda. Võimalus on teha ennetavat ravi ja kasutada haigusnähte leevendavaid ravimeid. Üks tähtsamaid abinõusid on hoidumine kokkupuutest allergeenide ja allergiat soodustavate teguritega.
Kuna reaktsioone võivad tekitada ka mõned toiduained, tuleb jälgida, mida süüakse, isegi kui diagnoositud on õietolmuallergia. Sellist nähtust nimetatakse ristallergiaks.
Tehakse teste
Õietolmuallergiat võib kahtlustada, kui suvel või kevadel tekib nohu, millega ei kaasne viirusnakkuse tunnuseid ning sümptomid sõltuvad õues või toas olemisest. Et konkreetse allergeen kindlaks määrata, tehakse teste. Tõese tulemuse saab ka, kui jälgida, milliste taimede õitsemise perioodil allergianähud ilmnevad.
Et allergianähtudest hoiduda, on tähtis teada, milline on õietolmu sisaldus õhus. Üks võimalus vastavat infot hankida on võrrelda aastate lõikes tehtud kogumisandmed. Kuna ilm on läbi aastate väga erinev, on sellised andmed allergiku jaoks siiski liiga üldised. Paremat informatsiooni hetkeolukorrast annab aerobioloogiajaam.
Möödunud aastal Eestis aerobioloogilist seiret läbi ei viidud. Hädasolijad pidid lähtuma oma eelnevate aastate kogemustest ja jälgima Soome ning Euroopa vastavaid seirekaarte. Allergialiidu esindaja Maie Laaniste sõnul ootab allergikuid ka sel aastal ees sama saatus – õietolmu rohkusest saadakse teada enda ägenenud haigusnähtude järgi.
«Normaalne see olukord ei ole. Ilmselt on Eesti ainus riik Euroopas, kes ei tee õietolmu seiret,» rääkis allergoloog Laaniste. «Allergikule tähendab see elukvaliteedi langust. Tõsisematel juhtudel tuleb jääda haiguslehele, noorte puhul puududa koolist. Ja seda kevadisel eksamite ajal.»
Õietolmu uuringuid on varem läbi viinud Maret Saar maaülikoolist. Viimasel kahel aastal ei ole see nii olnud, kuna sotsiaalministeerium ei ole taganud piisavalt vahendeid.
«Juba 2006. aastal tegime ministeeriumile kirja, et raha on vaja juurde, et kindlustada süsteemi järjepidevus,» ütles Saar. Poolteist aastat ei vastatud talle üldse. Möödunud aasta sügisel tuli vastus. Raha lubati 400 000, kuigi juba aastal 2006 oli maaülikooli aerobioloogi hinnangul tööde läbiviimiseks vaja pool miljonit krooni.
Maret Saare sõnul olid tal eelmise aasta sügisel juba plaanid õppeaastaks tehtud, nii ei olnud ka võimalik orienteeruda kiirelt ümber ministeeriumi soovitud tööle. «Pakkusin välja, et olen nõus tegema vaatlusi, aga mitte prognoose,» rääkis Saar. «Tänaseks ei ole tulnud ka sellele pakkumisele kindlat vastust.»
Koolitatakse spetsialiste
Maie Laaniste sõnul on praegune seis selline, et asutakse välja koolitama uusi spetsialiste, kes üle Eesti asetsevates jaamades kogutavat õietolmu uuriks. «Loodame, et järgmise õitsemisperioodi alguseks on meil vajalikud spetsialistid olemas,» ütles Maie Laaniste. Maret Saar nii kiiresse spetsialistide väljakoolitamisse ei usu.
Maie Laaniste sõnul arvatakse üldiselt , et allergiat esineb rohkem linnades kui maal. «Eestis konkreetset statistikat piirkondade erinevuste kohta tehtud ei ole,» rääkis aga Laaniste. Täpselt ei ole ka teada, mis on allergianähtude kasvu taga.
Erinevates uuringutes tuuakse ühe tähtsama põhjusena välja üldine hügieenitingimuste paranemine. Inimesed ei puutu enam kokku mikroorganismidega, millega on harjutud juba sajandeid.
Steriilsetes tingimustes on tasakaalustatud immuunsüsteemi tekkimine pärsitud. Tulemuseks on ülitundlikkus ja organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, sealhulgas toidule.
Õietolmuallergia sagedasemad põhjustajad on sarapuu-, kase-, ja lepa-, aga ka tamme ja võilille õietolm. Ristallergia puhul võib probleeme esineda pähklite, õunte, viinamarjade, kiivide, porgandite, paprika, tomati, selleri, mandlite, kasemahla ja tavalise kartuliga. Vastunäidustused võivad ilmneda ka mitmete maitsetaimedega, nagu kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, kurkum ja koriander.
Eesti Allergialiit soovitab allergikutel kuivade ilmade ajal viibida õues hommikuti ja õhtuti. Soovitav on hoiduda metsas ja heinamaadel liikumisest. Autoga liigeldes peaks sõiduki aknad olema suletud. Kindlasti ei maksa tuppa tuua urbi ega lõikelilli ega kasvatada toataimi.
Korteri tuulutamisel tuleks kasutada ühte akent, mille ette võiks riputada märja lina või spetsiaalse kaitsefiltri. Pesu ei tohi kuivatada väljas ja paljapäi õues käies tuleks enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks loputada.
--------------------------------------------------
Kommentaar
Margot Linder, Valga haigla lastearst
Tundub, et allergianähtudega lapsi pöördub meie poole palju rohkem kui varem. Mõnedel juhtudel piisab süsti tegemisest, mõned peavad haiglasse jääma.
Allergiajuhtumite kasvu üks põhjus on, et toiduained on muutunud. Süüakse palju magusat. Samas esineb allergiaid ka arstirohtude vastu.
Allergiatest hoidumiseks soovitame säilitusainete ja konservantidega toiduaineid vältida. Lapsed söövad liiga palju igasuguseid krõpse ja värvilisi komme.
Et saada teada allergia põhjustaja, laseme patsientidel täita toitumispäevikuid. Kui sellest ei piisa, suunatakse patsient edasistele uuringutele. Alati ei piisa ka sellest – põhjus jääb segaseks.
Enamasti ilmneb allergia hingamisteede paistetuse või nahalööbena. Lihtsamatel allergiajuhtudel pöördutakse perearsti poole. Kui allergiaga laps hingab raskelt, peaks kohe pöörduma haiglasse.
10 olulisemat märkust allergikule
Sobiv ruumi temperatuur ja niiskus.
Puhas ja värske õhk.
Kontrolli tarbitava toote tutvustust.
Õige koristustehnika.
Ohutu olmekeemia.
Tervislik toit.
Lemmikloom ei ole alati sõber.
Liigu terviseks.
Õige elukutse.
Ei tubakasuitsule.
allikas: www.allergialiit.ee