P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laatre rahvas austas omakandi kirjameest-külakoolmeistrit

Laatre rahvas austas omakandi kirjameest-külakoolmeistrit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaan Sõrmus tutvustab raamatut «Külakoolmeister».
Jaan Sõrmus tutvustab raamatut «Külakoolmeister». Foto: Heino Käos

Jaan Sõrmus on olnud eluaeg koolmeister. Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp austas teda kui Tõlliste valla aktiivset kultuurielu edendajat elutööpreemiaga. Emakeelepäeval oli ta kodukülarahva ees kui raamatu «Külakoolmeister» autor.

Jaan Sõrmusega kohtuma tulnud külarahvas oli valdavas enamuses raamatut juba lugenud ja sellest ilmselt sama suures vaimustuses nagu Palamuse rahvas omal ajal Lutsust ja tema loomingust.

Autor annab raamatus olevas pöördumises lugeja poole teada, miks tema, tagasihoidlik inimene, selle kirjutas. Tema kirjapandud mälestusteread olid mõeldud lähemate sugulaste, eelkõige lastelaste jaoks. Vennapoeg Paul, tema abikaasa Terje ja tütar Sirli soovitasid need aga ühte raamatusse koondada.

Seda tööd alustas Jaan Sõrmus kaheksakümneselt. Nüüd on ta oma soovitajaile ja abistajaile tänulik.

«Kui mõni lugeja tunneb end või oma esivanemaid minu poolt kirja pandud jutust puudutatud olevat, ei maksa solvuda ega pahandada. Ajaloohuvilise külakoolmeistrina olen püüdnud nii endast kui ka teistest kirjutada tõetruult,» kirjutas ja ütles autor. Lugejad soovisid sõna ja avaldasid oma arvamust.

«Lugesin selle raamatu ühe jutiga läbi. Läksin nii loo sisse, et tundsin end nagu pereliige. Kõik oli nii reaalselt tunnetatav nagu Austraalia filmis «Kodus ja võõrsil». Selle raamatu peaks võtma koolis programmi kohustusliku kirjandusena,» kõlas lugeja Kuuno Rätsepa kindlameelne sõna.

Autori kauaaegne kolleeg Elvi Täht luges raamatust ette mõned tema sõnul eriti olulised kohad. Üks oli Jaani ja tema isa kahekõne, kus Jaan tahtis põllumeheks hakata, aga ikka vahel ka lipsu kanda. Jaanist saigi lipsuga põllumees, kes kündis haridus- ja kultuuripõldu.

Täht iseloomustas Jaan Sõrmust kui sõbralikku, tagasihoidlikku, alati abivalmis kolleegi, kes mõne humoorika vahetunnil pillatud repliigiga teistel rõõmsa meelega tundi minna aitas.

Taivo Täht kiitis raamatu paljuütlevat pealkirja, raamatusse talletatud Laatre ja selle inimeste lugu, mida varem pole kirja pandud. «See on ütlemata tänuväärt asi,» ütles ta. «Kui ei oleks Jaani, oleks Laatre kultuuri- ja seltsielu palju-palju vaesem,» võttis ta Jaan Sõrmuse kogu tegevuse kokku.

Jaan Sõrmus on ka pilli- ja laulumees, kes mängib orkestris ja laulab kooris, ning laululoojagi. 29 tema loodud laulu koondas Koidu Ahk raamatusse.

Sõrmuse õpilane Ervin Peik, kelle isagi Sõrmuse õpilane oli, tänas oma kunagist õpetajat. Üks naine rääkis, kuidas tema õpetajana töötav poeg oli Jaan Sõrmuse õpetuse järgi ühest marakratist korraliku õpilase saanud.

Kohtumise korraldaja Riina Pill avaldas heameelt, et Jaan Sõrmus on raamatuga pakkunud palju mälestusi oma isiklikust elust ja väärtustanud Lõuna-Eesti külaelu.

«Sinu lapsepõlv, elu kodutalus, kooliaeg Obinitsas, püüdlemine hariduse ja harituse poole Petseris, Vastseliinas, Rakveres, Tartus – igal eluetapil oli oma ajastu pitser.

Koolmeistriaastad Valgamaal ... oled olnud tõeline maa sool, väärikas külakoolmeister!» kirjutavad raamatu järelsõnas Terje ja Paul Sõrmus.

Tagasi üles