Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2471843t1hbaea.jpg)
Paastumaarjapäeva hommikul käisid Valgamaalase tähelepanekute kohaselt päikest tervitamas nii Karula, Sangaste kui ka Urvaste kihelkonna naised. Rahvakalendri järgi aasta olulisima naiste püha traditsioon on taastumas kõikjal üle Eesti.
Paastumaarjapäeva hommikuvalguse saabudes kohtusid Karula vallas Tornimäel kaks naist – üks eakam ja teine temast umbes poole noorem. Käidi mäe peal päikest tervitamas. Sest päikese tervitamine on aasta tähtsaima naiste püha põline komme, mis uskumuse järgi naisele väe annab.
«Teised tulevad veidi hiljem,» ütlesid naised tulijale. «Tööpäeval, kui lapsed peab kooli saatma, ei saa kõik nii vara siia,» teadsid nad.
Kohtusid Sangaste, Urvaste ja Puka valla naised
Kella kuue paiku hommikul kohtusid Kuigatsi külamäel Puka, Sangaste ja Urvaste valla naised.
«Me läksime päris mäe otsa,» rääkis Sangaste valla kultuurijuht Merle Tombak. «Laulsime Audrust pärit loomiselaulu ja lubasime päikesele lihaga kakku, kui ta välja tuleb. Kuid päike oli seekord tujukas nagu naised isegi. Naistel olid lindid kaasas. See on ammu teada, et paastumaarjapäeva hommikul puu külge lindiga seotud soovid lähevad täide,» lisas ta. «Soovida aga tuleb omaette ja salaja.»
Kui päike oli tervitatud ja soovilindid puude külge seotud, suundusid naised Kuigatsi külamajja.
«Enne tuppaminekut tuli silmad allikaveega pesta,» ütles Merle Tombak. «Istusime naistega ringis. Igaüks ütles oma nime, ema ja emaema nimed ning kohad, kus nad on sündinud. Süütasime küünla nende kangete naiste mälestuseks, kes olnud enne meid,» selgitas ta.
Sangaste valla kultuurijuht tunnistas, et Viljandi Kultuurikolledžis rääkis talle paastumaarjapäeva tähendusest ja tähtsusest hea õpetaja Ene Lukka. Tema kasvandikuna ongi Tombak viimasel seitsmel aastal päeva tähistanud.
«Tegelikult algab kõik juba eelmisel õhtul. See on eriline ja tugev tunne, kui järgmiseks hommikuks valgeid riideid triigid. Selgi korral olid kõik naised püüdnud midagi valget selga või pähe panna,» lisas ta.
Karula valla naised tulid mäele koos lastega
«Mu tütar Katrin oli ärgates mures, kas me ikka mäele jõuame, et siia puu külge oma soovipael panna,» rääkis Õnneke Hermaste. «Aastad on näidanud, et just sel hommikul soovitud ja lindiga puu külge seotud soovid lähevad tõepoolest täide,» tunnistas ta.
Et koolipäev pidi varsti algama, jooksid tüdrukud ruttu mäe peale selle «õige» puu juurde. Naised sidusid omad lindid lähedal asuvale remmelgale. Andsid ajakirjanikulegi paela, et tema soov soovitud saaks. Ühiselt joodi maarjapuna – punast mahla –ja söödi kaasavõetud kooki.
«Eelmisel aastal, kui maarjapäev oli koolivaheajal, tulid paljud naised siia koos tütarde ja tütre- või pojatütardega,» rääkis Sirje Tann.
Seda, mitu aastat Karula valla naised Tornimäel maarjapäeva on tähistanud, Sirje Tann ega Õnneke Hermaste öelda ei osanud. «Päris mitu aastat juba,» teadsid nad ja kinnitasid, et maarjapäeva päikesetervitus, soovimine ja maarjapuna joomine on neid tervematena hoidnud.