Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2472195t1hf749.jpg)
Tihti kuuleme inimesi enda ümber rääkimas, et neil on praegu suur stress või stressitekitav töö. On stress meile ohtlik, kas peaksime seda kartma, kas see kahjustab meie südant ja veresooni?
Stress on organismi n-ö häireseisund, milles viibides on organism valmis hakkama saama suurte raskuste ja ebatavaliste pingutustega.
Meie lihased on siis pingeseisundis, verevarustus nendes on jõuline, vererõhk kõrgem, süda lööb kiiremini. Veres möllab adrenaliin. Meie kehas vabanevad hormoonid suunavad reaktsioone ning ainevahetust – näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne).
Isegi meie meeleorganid toimivad stressiolekus tavapärasest erinevalt. Näiteks nägemine töötab teisel režiimil, et vastu võtta impulsse tajumaks ootamatut olukorda edukamalt. Samas pole aktiivne seedimine vajalik ja see «magab».
Tänapäeva maailmas läheb füüsilist valmisolekut reaalseks võitluseks vaja vähe, pigem jääb võitlus mõtte tasandile. Siit tulevad käärid – kuhjub sisemine pinge, aga maha laadida ei saa seda kuidagi. Nii ahenevad lihaspinge tõttu veresooned. Selle tagajärjel aga tõuseb vererõhk.
Pingeolukorras kiireneb veresoontes ka lupjumise protsess, verel on raskem kitsastes soontes voolata ja organite verevarustus on häiritud. Kõrge vererõhk avaldab omakorda südamele suurt koormust, millega organ toime püüab tulla. Nii hakkab südamelihas paksenema ja süda ei suuda enam piisavalt lõõgastuda.
Eelpool kirjeldatud protsessid viivad südamepuudulikkuse tekkeni. Tõsisem veresoonte ummistumine lõpeb südamelihase või aju infarktiga.
Kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia tagajärjel kahjustuvad ka neerud, silmad ja veresooned. Organite talitlemises võivad ilmneda häired. Pikka aega või sageli pingesolevad lihased võivad põhjustada tugevaid valusid näiteks kaela-õlavöötmes või alaseljas.
Kas olukord on lootusetu? Ilma stressi tekitava maailmata pole ju võimalik elada, sest pingesituatsioonid on ju kõikjal meie ümber. Siinkohal teemegi põhilise vea.
Tehkem endale asjad selgeks! Stress ei ole iseenesest paha – vahel ongi vaja end kiirelt koguda ja kõigeks valmis olla. Õige oleks aga kasvatada oma keha valima, millest teha endale probleem ja mida võtta vabamalt.
Selleks tuleks eelkõige iseennast rohkem tundma õppida – võtta aeg maha ning mõelda, mis sind vihastab ja miks. Seejärel saab edasi mõelda, kuidas vihastavaid asjaolusid muuta või vältida.
Eneseanalüüsi on lisaks negatiivsete reageeringute äratundmisele vaja ka seetõttu, et tänapäevases maailmas on väga paljude inimeste krooniline probleem just ajapuudus, eriti selles osas, mis puudutab puhkamist.
Kui mõtleme oma ajakava läbi ja avastame, et sinna ei taha kuidagi mahtuda normi järgi soovitatav vähemalt 7–8tunnine uni; kui nädalate viisi ei saa õhtuti rahulikult lõõgastuda, sõpradega suhelda ega hobidega tegeleda – siis on meie elu normaalne tasakaal häirunud.
Kui sellisele elule lisada veel vähene liikumine, südame seisukohalt sobimatu toit ja suitsetamine, ei ole imestada, kui eluohtlikud haigused saabuvad noorelt.
Pidev pinge põhjustab omakorda väsimust ja see võib unehäireid tekitada. Väsimus koos kehva tujuga on topeltohtlik, kuna võib panna lohutuseks sööma – sealt tekib ju energia. Teiseks pärsib nende tegurite koosmõju soovi olla füüsiliselt aktiivne. Kas olete tähele pannud, et halb tuju niidab nii maha, et pole jaksu miskit ette võtta? See on tõeliselt ohtlik suletud ring.
Kui stressi põhjused leitud, on seda siiski veidi kergem taluda kui enne eneseanalüüsi teostamist. See on nagu söögitegemisega – kui tead, milline õun on mäda, siis ära seda koogi sisse pane.
Hüppa lihtsalt oma elu kiirlaevalt maha! Proovi muuta elustiili! Praegu – kevadel, kui on valgust rohkem ja päike juba iseenesest meid rõõmustab, on seda kindlasti kergem teha kui mõnel muul aastaajal.
Otsi stressi allikaid aktiivselt – vaata üle oma toitumise ja liikumise tasakaal ja hakka tegutsema. Ära püüa alguses teadlikult muuta kõige suuremaid asju, sest võib-olla neid ei saagi muuta. Tee muudatusi väikeste sammude kaupa.
Kiida ennast sageli, ole teadlikult positiivne, püüa leida ka vähemeeldivate asjade juures mõni meeldiv nüanss. Kui ikka emotsiooni väheks jääb, meenuta meeldivaid seiku varasemast ja püüa ärritavate asjade sees pikalt mitte viibida.
Ole julge – kui leiad, et sul on jaksu muudatusteks, võta neid ka ette, kuid jää alati reaalsusesse. Kui miski ebaõnnestub, tee endale selgeks, et see on normaalne, sest kõik ei saagi alati kõige paremini välja tulla.
Kui õpid väikeseid ebaõnnestumisi rahulikult võtma, näed peagi, et need ei ärrita sind enam. Mõned asjad saab lihtsalt «riiulile» ära panna ja sinna õiget aega ootama jätta. Kui siiski meel kurb on, siis ära häbene end tühjaks nutta. Emotsionaalsus on inimlik.
Lisaks südamehaiguste ennetamisele on regulaarsest füüsilisest aktiivsusest kasu ka pinge maandamisel. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust.
Soovitav on teha midagi sellist, mis naha «soojaks ajab»: veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu. Võimalusi jagub.
Suur kasu tõuseb tervisele igapäevasest 30minutilise liikumise lisamisest päevakavasse. Teada on, et aega napib – seepärast soovitus sulle: planeeri oma liikumised nädala lõikes, kasuta treeninguteks ära kodu- ja koolitee, trepid, lastega müramine. Igal juhul püüa endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja naudi seda kogu hingest.
Ole teadlik oma keha suhtes – lisaks aeroobsele treeningule vajad tegelikult ka väikest lihaste trenni ja absoluutselt kindlasti venitusi, vähemalt pärast treeningut.
Kindlasti pööra tähelepanu une pikkusele ja maga end regulaarselt välja. Toidu osas võiks iga päev jälgida, kas ikka sai söödud umbes 400 grammi aed- ja puuvilju, nagu vaja oleks.
Oled eksiteel, kui arvad, et vajad iga päev liha ja vorsti, vabalt võid mõni päev olla «juurikadieedil». Ära unusta süüa kala vähemalt paaril päeval nädalas – see on väga tervislik. Süües väldi täiskõhutunde teket, kasulik on süüa pigem vähe.
Väheusutav, et stressiga toimetulek õnnestub nädalaga. Tuleb tükk aega mõelda ja alles seejärel tasahilju toimetama hakata. Ka parem enesetunne ja ilusamad tervisenäitajad tulevad pikkamisi. Soovitan kannatlik olla ja kindlasti end saavutuste eest kiita. Sina ise oskad kindlasti kõige paremini oma tegemisi hinnata ja oled kiitusi väärt!
-------------------------------------------------------
Soovitused
Mõtted ja meel
• Õpi stressi allikaid ära tundma ja analüüsi neid.
• Kiida sageli nii ennast kui ka teisi.
• Usalda ennast ja lepi ka oma puudustega.
• Tee sagedamini meelepäraseid tegevusi.
• Jää muudatuste tegemisel reaalsuse piiridesse.
• Ole suhtumistes ümbritsevasse teadlikult positiivne.
Elustiil
• Planeeri oma vaba aeg ja harrastused.
• Puhka regulaarselt ja piisavalt.
• Ära liialda söögiga, vaid söö teadlikult kasulikke toite
ja mitte ülemäära.
• Muuda füüsiline aktiivsus teadlikult regulaarseks.
• Loobu suitsetamisest.