Depoo omanikfirma RERS juhatuse esimehe Ervin Hasselbachi sõnul otsustati Valga depoo rekonstrueerimise jätkamiseks eraldada 40–45 miljonit krooni. Eesmärk on taastada teine töövahetus ja tõsta depoo läbilaskevõimet 3500 vagunini aastas.
Valga Depoo investeerib tsehhi uuendustöödesse 45 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valga Depool on pärast vahepealset mõõna tellimuste poolest taas head ajad,» selgitas Hasselbach. «Läbirääkimised tolliformaalsuste lihtsustamiseks Vene piiril on läinud edukalt – remonditahtjaid on rohkem, kui depoo on võimeline tegema.»
Investeeringuks plaanitud 40–45 miljoni krooniga on plaanis laiendada tsehhe ja moderniseerida seadmestikku, et tehnoloogilised võtted tagaks raudteekokkuleppe riikidele vastava standardi.
«Rekonstrueerimisprojekt viiakse ellu kahe aasta vältel,» väitis Hasselbach. «Kõigepealt tuleb valmistada ette töökohad inimestele, et taastada ettevõttes teine töövahetus, seejärel viia depoo töövõimsus seniselt 900-lt 3000–3500 vagunini aastas.»
Esimesed ettevõtmised tehtud
Valga Depoo tegevdirektori Ilmar Tõlneri sõnul remonditi möödunud aastal depoo katust ja parandati elektrisüsteeme. Suurim tänavu tehtud investeering on aga praeguse seisuga Uljanovskist hiljaaegu kohale toodud rohkem kui pool miljonit krooni maksma läinud uus tööpink.
«See on spetsiaalne vagunite all oleva pöördvankri külgraamide remondiks ette nähtud tööpink,» rääkis Tõlner. «Aasta lõpupoole plaanime samast osta veel ühe, tunduvalt kallima ja märksa võimsama tööpingi mainitud pöördvankrite vedrupealsete prusside remondiks.»
Tõlneri sõnul tekivad uute tööpinkide ja nendega kaasaskäivate lisaseadmete ning muude meetmete kasutuselevõtuga eeldused Valga Depoos parandustööd läbinud vagunite remontidevahelise läbisõidu pikenemisele seniselt 100 000-lt kilomeetrilt 160 000ni.
Tõlneri sõnul hõlmab projekt peamiselt rattarulli tsehhi rekonstrueerimist ja see valmis juba 2005. aastal. Ehitusluba jäi aga välja võtmata, sest tollal katkes depoo finantseerimine.
Uueneb rattarulli tsehh
«Umbes kümme miljonit eraldatavast investeeringust kulub üldehitustöödele, sealhulgas küttesüsteemide, põrandate ja akende uuendamisele,» rääkis Tõlner.
Kallimate seadmetena nimetas ta rattatreipinki, mis tuleb Rjazanisse remonti saata, ent mille moderniseerimine koos häälestamise ja transpordiga neelab ligi viis miljonit. Uue eest tuleks välja käia mitukümmend miljonit.
«Rull-laagrite remondi osakond näiteks saab stendi, kus valitakse välja ja kalibreeritakse igasse laagrisse sobivad rullid, samuti on plaanis soetada automaatne stend vagunirataste pesuks,» loetles tegevdirektor hinnalisemaid seadmeid. «See on kamber, kuhu pesemist vajav rattapaar sisse sõidab ja sealt puhtana väljub.»
Tõlner väitis ka, et Eesti firma Plastsys kaudu käivad depool läbirääkimised Saksamaal asuva Ceilcote Luftfreinhaltung GmbH-ga parema gaasipuhastussüsteemi väljatöötamiseks tsisternvagunite pesulasse. See aitaks vältida vagunite pesemise ajal õhku tungivat gaasilehka.
Kaadriprobleemid
Tegevdirektor arvas, et teine töövahetus tuleks käivitada juba tänavu teisel poolaastal. Probleem on aga, kust leida 30–40 asjatundjat vaguneid remontima, kui kutsekoolis vastava ala spetsialiste ei õpetata.
«Koondada oli lihtne, aga töötajaid tagasi saada raske,» tunnistas Tõlner. «Paljud koondatutest on endale juba teise töö leidnud. Lahendus näib olevat lihtsalt noor inimene oskustöölise kõrvale õppima panna.»
Ta lisas, et käivitatud rekonstrueerimisprojekt ei hõlma ainult seadmestiku moderniseerimist. Plaanis on ka inimeste töökeskkonna parandamine.
----------------------------------
Arvamus
Ilmar Tõlner, Valga Depoo tegevdirektor
«Kliente ettevõttel jagub. Depool on kümmekond põhiklienti, neist stabiilsemad AS Meta-Eks SP, OÜ Railcraft Eesti ja OÜ Koviton. Tööjärg on praeguse seisuga juba suves.»