Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2473275t1hea5d.jpg)
Tõrva kirik-kammersaalis andis kontserdi eluaastaid trotsiv vabakutseline särtsakas pianist ja laulja Therese Masing-Raide (87), kaasesinejaiks tenor Jaak Jõekallas ja arst-pianist Benno Margus.
Kammersaali tegevdirektor Ilmar Kõverik oli lava kaunistanud õitsvate sirelitega. Sellesse tuppatoodud kevadesse astus vanadaam kahe noorhärraga, igal kolmiku liikmel õhtuks oma ülesanne.
Kui tihti võib kuulda arvamust, et põlvkonnad on konfliktis – noored ei austa vanu ega vanad tunnusta noori, siis see kontsert oli musternäide eri põlvkondade suurepärasest koostööst üksteisest siira lugupidamise vaimus.
Vaatamata kõrgele eale on Therese Raide säilitanud oma hääles kõrge registri ja võime mängida klaverit ka siis, kui üks sõrm ei suuda täie eest väljas olla.
Liigutav oli number, milles Benno Margus pani Raidele «boa» kaela ja vahetas ta poole loo peal mängu ajal klaveri taga välja, et daam saaks publiku ees edasi laulda.
Jaak Jõekallas võlus publikut aga oma hääle, sarmi, hingestatud laulu ja sümpaatse lavalise käitumisega.
Kontserdi kavas olid laulud filmidest, operettidest ja muusikalidest. Kõlas tuttavaid viise muusikalidest «Helisev muusika», «Oklahoma», «Minu veetlev leedi», operettidest «Lõbus lesk», «Bajadeer», «Havai lill», filmidest «Gasparone», «Karnevaliöö» ja mujalt.
Benno Margus mängis klaveril Johann Straussi valsi «Kevadhääled» ja popurrii Ameerika viisidest.
Raide ja Jõekallas laulsid duette, kumbki esines ka solistina, klaveril saatis kas Benno Margus või kontserdi peategelane.
Primadonna
Therese Raide on lõpetanud konservatooriumi pianistina kahel korral – saksa okupatsiooni ajal ja 1956. aastal, kuna nõukogude riigis saksa ajal välja antud diplom ei lugenud. Laulu on ta õppinud Linda Sauli juures, oma hääle arvab olevat aga jumala armust.
Aastail 1944–1948 oli ta Estonia operetisolist. «Montmartre´i kannikeses» laulis Raide Kannikest, olles Georg Otsa esimene lavapartner. «Silvas» mängis ta Silvat, «Kolmes musketäris» Mustlannat. See oli tema lavakarjääri hiilgeaeg.
1948. aastal lasi aga Ants Lauter ta teatrist lahti, heites ette läänelikku esinemismaneeri – ta olevat nagu Viini operetist välja karanud. Aastail 1951–1977 töötas Therese Raide konservatooriumis kontsertmeistrina, kahel järgmisel aastal üldklaveriõppejõuna.
1980. aastate lõpus hakkas ta oma õpilaste õhutusel ka ise jälle laval laulma ja teeb seda siiani. Aastal 2000 osales ta Georg Otsa 80. sünniaastapäeva kontserdil Moskvas.
Partnerid
Pianist-arst Benno Margus on Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogiaosakonna juhataja. Tema sõnul on lauljad teda korduvalt endale saatjaks otsinud ja kuna tal on selleks nii ettevalmistus kui huvi olemas, pole ta ära öelnud.
Jaak Jõekallas on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli klassikalise laulu ja Tallinna Pedagoogikaülikooli bibliograafia erialal. Teda võib praegusel ajal kohata rahvusooper Estonia laval muusikalis «Minu veetlev leedi» Freddyna (vaesunud aadlidaami muretu pojana, kes armub Elizasse), väljaspool teatrit aga trupis Operetta Scretta.
Klassikaraadios on tal oma saade – «Meloodia võluvõim», mis eetris pühapäeviti kell 12.10, kordussaade aga neljapäeviti kell 16.05.
«See kontsert läheb Tõrva ja kogu Eesti kultuurilukku,» ütles külalised kutsunud ja vastu võtnud Ilmar Kõverik. Teda rõõmustas ka kohapeal selgunud fakt, et Jaak Jõekallase suguvõsas on mitu põlve Helme kihelkonnast pärit ja nende esindus oli kontserdilgi.