Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/12/6247609t1h8dd4.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2473763t1h0df1.jpg)
Automaatpesumasin, WC ja hommikune värskendav dušš – kas need on ainult linnaelaniku luksus? Igapäevases argielus tuleb tõdeda, et linnas on kraanivesi elu kindel osa, maal aga tõeline luksus.
Väljas lõõskab kuum suvepäike ja külateel autorataste alt õhkupaiskunud tolm matab hinge. Rüüpaks lonksu külma kaevuvett ... Kuid kaevukaant avades ei ole kaevupõhjas näha rõõmuküllast veehelki, vaid pilkast pimedust. Selgub, et vesi on otsas.
Olen eespool kirjeldatud olukorda tundnud omal nahal. Kuudepikkune veepuudus viib elujanu ja silmasära ka kõige optimistlikumalt maaperelt.
Sellises üsnagi lootusetus seisus on paraku paljud maapered, kes oma elukohaks valinud kauni metsatuka või põlluserva linnakärast kaugel. Aastaid vanavanemaid truult teeninud kaev ei suuda vastu seista tänastele unistustele. Vesi, elekter, tee ja internet peavad aga olema elementaarsed elukvaliteedi osad ka hajaasustuse korral. Ainult siis on võimalik maal inimväärselt elada.
Ja nii sündiski Haanjamaa mägede poegadel möödunud aastal maalähedane talupojatarkusest kantud veeprogramm. Nüüd, aasta hiljem, võib tõdeda, et Võrumaa hajaasustuse veeprogramm käivitus ja kulges möödunud aastal edukamalt kui keegi arvata oskas.
Teadmine edukast ja efektiivsest programmist jõudis nimelt kiiresti nii poliitikute kui ametnike ajusoppidesse. Kogemus, millega mõistliku raha ja väikese bürokraatiaga suuri ja vägevaid asju tehakse, levis kulutulena külast külla ning maakonnast maakonda. Kaevuprojekt kasvaski mägede poegade algatusest suureks üle-eestiliseks hajaasustuse veeprogrammiks.
Programmi eesmärk on tagada ja parandada joogivee kättesaadavust kõikide maakondade hajaasustusega piirkondades. Seda selleks, et parandada maainimeste elukvaliteeti ning aidata kaasa sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Elukeskkonna parandamisega peab tõusma ka piirkonna maine ja loodan, et seeläbi kasvab või vähemalt püsib tänasel tasemel ka maaelanike arv.
Tänaseks päevaks on programm käivitunud ning igale maakonnale riigieelarvest kaks miljonit krooni antud. Lisaks riigile finantseerivad programmi elluviimist kohalikud omavalitsused, panustades rahaliselt vähemalt samas mahus, kui seda teeb riik. Aja jooksul võib huvi ja vajadus veeprogrammi suhtes muutuda.
Programmdokumendis peeti programmi õnnestumiseks, kui kasusaajaid on vähemalt 88. Aga tegelikkuses said puhta joogivee köögikraanist hankimise võimaluse 164 majapidamist ja üle 500 kätepaari saab pärast rasket päevatööd tolmu maha pesta.
Meie väikesel kodumaal on piirkondi, näiteks Rõuge, kus puurkaevude sügavus peab ulatuma 150 meetrini ja kaevu rajamine seetõttu komplitseeritud ning kallis. Emajõe kallastel piisab aga, kui eluallika sügavus küünib 50 meetrini ning selle rajamine on seal seega suhteliselt lihtne ja odav.
Kaevuprojekt on väike nihe sotsiaalse heaolu tagamise suunas maal. Liigume siis selles suunas, et ka linnakärast eemal oleks võimalik inimväärselt elada. Kõik koos suudame asendada kaelkoogud veetorudega ning vibropumbad tänapäevaste vee tõste- ja surveseadmetega.
Hajaasustuse veeprogrammiga teeme kõik koos väikese sammu elamisväärse keskkonna tagamiseks maal.