Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2473933t1h1040.jpg)
Kiirkõnni puhul on tegu toreda spordialaga, mis oma intensiivsuselt jääb kepikõnni ning jooksu vahele, olles seega tervisesportlastele igati sobilik. Sellega tegelemine ei nõua ka mahukaid investeeringuid.
Kiirkäimisel on Eestis pikaajalised traditsioonid, eesotsas Bruno Jungi kahe olümpiapronksiga. Neid Eesti kergejõustiklasi, kellel on ette näidata kaks olümpiamedalit, on ju teadagi ülivähe. See näitab, et kiirkäimisel oleks Eestis suur potentsiaal, kui leiduks vaid rohkem entusiaste, kes ala tutvustaks.
Kiirkäimine on tehniline ala, kus edu saavutamine nõuab mõistust ja suurt visadust, olles seega just nagu eestlasele loodud.
Treeneri seisukohast oleks samuti tegu põneva väljakutse ja võimalusega Eesti kergejõustikumaastikul silma paista – ala kandepind on siin hetkel väga ahtake. See tähendab, et paariaastase tõsise treeninguga võib andekamast õpilasest saada Eesti noortemeister. Motivatsioon missugune, seda nii noorele sportlasele kui klubile.
Oma olemuselt on kiirkäimine lihtne, lähtudes kahest reeglist – maas olev tugijalg peab olema põlvest sirge ja liikumisel peab üks jalg kogu aeg maaga kontaktis olema. Teisisõnu ei tohi esineda jooksule omast lennufaasi.
Kui sportlane eksib nende reeglite vastu, saab ta kohtunikult hoiatuse. Kolmelt erinevalt kohtunikult hoiatuse saanul tuleb rajalt lahkuda. Jooksmine on välistatud, kuna kahekilomeetrine rada on litsentsitud kohtunike tähelepaneliku pilgu all.
Sobilik õpilane on korralike vastupidavuslike võimete ja hea painduvusega. Kasuks tulevad enesekindlus ja hea analüüsivõime, kuna käimine nõuab lisaks suurele füüsilisele pingutusele ka vaimset teravust – peab ju kogu distantsi vältel suutma säilitada korrektset tehnikat!
Rõõm on tõdeda, et osas maakondades on käimise arendamisega juba algust tehtud. Pikaajalised traditsioonid ala arendamisel on Läänemaal, kus ala eestvedaja on Endel Susi.
Tartus ja selle lähiümbruses innustab sportlasi käimisega tegelema Toomas Rosenberg, Järvamaal süstivad vastava ala pisikut lastesse Lea ja Veiko Valang, Ida-Virumaal on venekeelsete noortele käimist tutvustamas Jevgeni Terentjev ja Oleg Kadõrov. Paljud keskused eesotsas Tallinnaga aga alles ootavad oma eestvedajaid.
Julge pealehakkamine on teadupärast pool võitu. Kes tunneb, et alaga tegelemiseks teadmistest puudu jääb, võib julgesti kergejõustikuliidu kaudu ala aktivistidega ühendust võtta. Stardipauk kiirkäimise kandepinna laiendamiseks on juba kõlanud.
-------------------------------------
Bruno Junk
Kahekordne olümpiapronks kiirkäimises Bruno Junk sündis 27. septembril 1929 Valgas. Ta hakkas iseseisvalt treenima 1948. aastal.
Olümpiamängude poodiumile tõusis ta 10 km käimises 1952. aastal Helsingis ja 20 km distantsil 1956. aastal Melbourne´is. Lisaks oli Junk mitmekordne NSV Liidu meister.