Eestis käivitatud energiadebati taustal on paslik meenutada, et meie energiamajanduse planeerimisel peab eelistus number üks pikemas perspektiivis olema energiatarbimise vähendamine.
Odavaim energiaallikas on kokkuhoid
26. juuni 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama oluline kui arutelu, millistest allikatest Eesti tarbijate energiavajadusi tulevikus katta, on küsimus, kuidas saaksime hakkama senisest väiksema energiahulgaga.
Eestis võib säästa kuni kolmandiku praegu tarbitavast energiast. Kõige tulemuslikum oleks alustada hoonetes tarbitava energiakoguse vähendamisest, sest hoonetele kokku kulutavad kodumajapidamised, ettevõtted ja avalik sektor 40% kütuste ja energia lõpptarbimisest.
Hoonete energiatarbimises on esimesel kohal küte. Kesk- ja Põhja-Euroopas on selle osatähtsus energia tarbimises 50–70%. Seetõttu seisnevad suurimad energia kokkuhoiu võimalused kütteks tarbitava energia vähendamises.
Paljudes maades toimub see juba praegu seadusandluse kaudu, nähes ette hoonete projekteerimisel lubatava kütteenergia koguse pinnaühiku kohta aastas.
Euroopa Liidus liigutakse jõudsalt selles suunas, et uued hooned passiivmajade nõudeid järgiksid. Euroopa Parlament tegi jaanuaris ettepaneku, et alates 2011. aastast ehitataks kõik uued hooned vastavaid nõudeid silmas pidades.
Passiivmaja puhul on hoonete energiakulu piiratud –15 kWh/(m2 a). See on pea 15 korda väiksem Eesti olemasolevate hoonete keskmisest (220 kWh/m2 a).
Passiivmajaks nimetatakse hoonet, mille kütmiseks piisab sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda. Võtmesõnaks on hoonete väga hea soojustus. Nimelt on need ümbritsetud välisseintelt, katuselt ja vundamendilt 30–50 cm paksu isolatsioonimaterjaliga.
Lisaks sellele on hooned ehitatud õhutihedatena.
Passiivmajad on ehitatud ka külmasildadeta ning akende paigutus ja kvaliteet võimaldab kasutada looduslikku päikeseenergiat. Soe, mis tavalistes hoonetes ventileerimisega majast välja juhitakse, võetakse passiivmajas soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.
Passiivmajade ehitamisel kasutatakse tuntud materjale ning need hooned võivad olla väga erineva funktsiooni ja arhitektuuriga. Nii näiteks kavatseb Valga linnavalitsus rekonstrueerida passiivmajaks kohaliku lasteaia Kaseke. Otepää vallas on aga valminud samuti passiivmaja tehnoloogial põhinev Saekoja hotelli projekt.