Imelik mees see Valga linnapea Ivar Unt!

Siiri Reiljan Foto: arhiiv

Juba 2005. aasta septembris jõudis Valga linnavolikogu seisukohale, et Valga linnavalitsus peab välja töötama ja kehtestama uue, korrektse asjaajamise korra.

Ligi kolm aastat on möödas, aga paberimajandus on Valga linnavalitsuses endiselt segi nagu Kört-Pärtli särk.

26. juuni Valgamaalases ilmus ajakirjanik Taimi Käose ülevaade Valga linnavolikogu äsjakoostatud revisjonikomisjoni aktist, mis annab linna asjaajamiskorrale hävitava hinnangu. Linnapea Undi vastus revisjonikomisjonile on imekspandav – linnavalitsuse paberimajandus on korrastamata, sest nii tähtsa asjaga ei tohtivat kiirustada.

28. juuni Valgamaalases jõuab aga Ivar Unt kurja juureni – Valga linnavalitsus ei saavat töötada, sest peab kogu aeg tegelema minu arupärimistele vastamisega. Kas linnapeale ei tundu kuidagi imelikuna linnavalitsuse selline nõrkus – üksainus «pahalane» suudab selle rivist välja viia?

Härra Unt on kokkuhoidlik mees. Talle teeb muret maksumaksja raha raiskamine minu teabenõuete tõttu «tohutute pakkide viisi» dokumentidest koopiate tegemiseks. Paarisadat koopialehekülge pea kolme aasta jooksul on vahest siiski liialdus «tohututeks pakkideks» nimetada? Selleks on kulunud vist tõesti oma 300 krooni.

Linnapea mure on kuidagi imelik, sest niipea kui olin linnavalitsuse poolt määratud nn fassaaditoetuste kohta dokumendid välja nõudnud, loobusid kaks toetuse saanut rahast. Neist ühe puhul selgus, et linnavalitsus oli mingil põhjusel 2000 krooni määranud «fassaadi remondiks» majale, mis ei ole veel valmiski ehitatud.

5000 krooniga tahtis aga linnavalitsus «koormata» (koguni teist aastat järjest) üht õnnetut inimest, kes abi vastuvõtmisest «majanduslike raskuste tõttu» loobus. Seesama 7000 krooni linnakassale säilitatud raha korvab juba enam kui 20kordselt kopeerimisega maksumaksjale tekitatud kulu.

innapea Undi arvates kuritarvitan ma volikogu liikme «privileege» linnavalitsusele arupärimiste ja teabenõuete esitamiseks. See on kahekordselt imelik seisukoht.

Esiteks on linnavalitsuse tegevuse kontrollimine volikogu liikme töökohustus – milleks arvab linnapea siis volikogu üldse valitavat? Teiseks võib aga linnavalitsuselt aru ja infot nõuda iga linnakodanik, kusjuures talle vastamiseks annab seadus aega ainult viis päeva, volikogu liikmele peab aga info väljastama 10 päeva jooksul. Kus on siin linnavoliniku «privileegid»?

Linnapea Unt teatas oma 28. juuni artiklis, et lahkumisavalduse esitanud ehitus-planeerimisameti juhataja Hõbemägi oli äärmiselt tubli linnaametnik. Imelik kannapööre linnapea arvamuses, sest vastuses revisjonikomisjonile nõustub ta selle aktis toodud seisukohtadega.

Akti kohaselt on ju korralagedus kontrollitud ameti töös tingitud mäletatavasti sellest, et ameti juhatajal puudub visioon oma töö arendamiseks ja lisaks sellele ka juhiomadused. Millega siis härra Unt revisjonikomisjoni aktis nõustus? Linnapea hindab ilmselt kangelasteoks ameti juhtimist erialaseid teadmisi ja juhiomadusi omamata.

Ei saa ka väita, et probleemid piirduks ühe linnaametiga. Korralageduse tõttu sotsiaalabiameti töös suunati kaks last kriminaalkurjategijatest kasuvanematega peresse, kus neid piinati ja mõnitati. Hämaratel asjaoludel väljastatakse ehitus-planeerimisametis seadusi eiravaid ehituslube.

Korralagedus rahandusosakonnas aga võimaldas kultuurikeskusest poole aasta jooksul korduvalt raha varastada – kokku 123 000 krooni.

umala päike läheb enne looja, kui linnavalitsuse ametnike «avastuste väravad» (milline poeetiline väljend linnapealt sigaduste tähistamiseks!) üles jõuab lugeda. Ametnikud peavad probleemide päevavalgele toomist aga kiusamiseks. Kuidas käsib linnapea ülalkirjeldatud linnaametnike loogikat tituleerida?

Minu teada ei ole haldussaamatuse süvendamine ega rumalus Reformierakonna ametlikud programmilised seisukohad. Kas poliitilise vastutuse ja tagasiastumise nõudmine pehmelt väljendades imeliku olemisega (loe: äpardunud ja tupikus) linnapealt Ivar Undilt on ikka veel kaugel olevate valimiste propagandaks tembeldatav?