R, 3.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saate tegijad jahivad kangeimat mulki

Egon Valdaru
Saate tegijad jahivad kangeimat mulki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Juhani Püttsepa ema juured on Helmes ja sealsel kalmistul filmitigi üks tulevase sarja osa.
Juhani Püttsepa ema juured on Helmes ja sealsel kalmistul filmitigi üks tulevase sarja osa. Foto: Elmo Riig

Mulgimaal on alates teisipäevast elevust tekitanud ajakirjanik Juhani Püttsepp ja operaator Vahur Laiapea, kes liiguvad kihelkonnast kihelkonda ja jäädvustavad telesarja tarbeks sealseid inimesi.

«Võtted käivad viieosalise Mulgimaad käsitleva sarja tegemiseks,» selgitas produtsent ja operaator Laiapea. «Juhani enda juured on siin kandis ja üks osa räägib tema perekonnast. Tema ema kaudu avame Mulgi tausta ja elu.»

Kolmapäeval oli telegrupp Helme surnuaial. Alustuseks mängisid Tõrva puhkpillimehed ja seejärel kõneles Linda Püttsepp oma isa Johannes Lillimägi haual seistes tema saatusest.

«Isa päris oma tädilt suure talu, mistõttu pidi hiljem veetma 22 aastat Siberis,» rääkis ta. «Kui ta 20 aastat tagasi suri, püstitati siia võimas hauakivi, millist ta oli soovinud, et vaenlased seda nihutada ei suudaks.»

Kalmistul kõndides meenutas Linda Püttsepp teisigi mõjukaid hingi, muu hulgas murdeluuletajat Hendrik Adamsoni, kelle hauakivi ehib esperantokeelne luuletus.

Otsivad kõige kangemat mulki

«Olen vanaema poolt Hargla kihlkonnast,» ütles Juhani Püttsepp. «Mu keel on võro, seto ja mulgi solk. Nende võtete pääl me tahaksime ka mulgi kiilt kuulda. Eila üks vana mees nakas kõnelema ja olli illus kuulda küll.»

Enne Helme kalmistule jõudmist oli võttegrupp teinud tiiru kauplusbussiga Kärstna kandis. «Seal nägime, kuidas küla elab,» lausus Laiapea. «Memmed, kes bussi tulid, ei pahandanud. Vanad inimesed avavad ennast vahetult.»

Autorid kaaluvad mõtet tuua kokku inimesi viiest kihelkonnast, et teada saada, kes on kõige kangem mulk. «Kui mina vendade Johansonidega kohtun, arutame alati, kas kangemad on Tarvastu või Helme mulgid,» rääkis Püttsepp muiates. «Et neid on tavaliselt rohkem kui üks, kipuvad Tarvastu mulgid võitma.»

Läti keeles «opakas»

Saatesarja autorid ei soovi jäädvusta mulkide sõgedat uhkust või kangust.

«Selle legendi soovin saatesarja käigus purustada,» kinnitas Püttsepp. «Usun, et aeg on teisenenud ja tänapäeva mulgid pole lollid. Läti keeles tähendab «mulkis» tõesti topakat. Kui üleöö rikkaks saanud mulk omal ajal Lätimaale läks, võis ta aga tõesti lolli mulje jätta.»

Filmimise käigus kiigatakse ka piiri taha lätlaste juurde. «Läheme Ruhja kihelkonda, mis oli kunagine Eesti ja Mulgimaa asuala. Seal sündis mu vanaema Ilse. Loodetavasti saame sealsete eestlastega jutule,» kõneles ajakirjanik.

Samuti kavatsevad sarja autorid üles otsida tõelise Mulgi suurtalu. «Hästi säilinud ja toimivat majapidamist on raske leida,» nentis Püttsepp. «Paljudest pole asetki. Ka minu vanaisa talust pole suurt midagi järel.»

Mulgi seltsi kaudu jõudis sarja tegijateni 30 aastat tagasi lagunevast talumajast leitud päevik. «Eile käisime tolle talu juures Paistu kihelkonnas. Paigast oli järel vaid mõni üksik kivi. See päevik räägib ühe talu unistusest ja tegelikkusest, mis oli rängem, kui me tänapäeval mõista suudame,» pajatas Juhani Püttsepp.

Neilt, kellel on saate tarbeks huvitavaid mõtteid, ootab ta kõnesid telefonil 515 9644.

-----------------------

Sari

• Saatesari Mulgimaast peaks Eesti Televisiooni ekraanile jõudma tuleval kevadel.

• Võtted käivad vähemalt septembrini ja selle ajaga võetakse üles kuue või seitsme väikese olustikuloo materjal.

• Sarja rahastab kultuuriministeerium.

Allikas: Juhani Püttsepp

Tagasi üles