Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2475267t1ha7be.jpg)
Vanasti kudusid naised põrandavaipu telgedega kodus. Tänapäeval ostetakse neid enamasti poest ja valik on kirju. Andrus Kuusk on aastate jooksul tootnud oma ettevõttes kuni miljon ruutmeetrit vaipa. Kui paljud jalapaarid tema tööviljal tallanud on, ei oska keegi öelda.
Andrus Kuusk on põline Otepäälane. Ülikooli ajal elas Tallinnas. Õppis TPIs, töötas Tallinnas Normas, kust peale sõjaväeteenistust tõi tee tagasi sünnilinna Otepääle. Ettevõttes Areng oli mees alguses mehaanik, pärast osakonna juhataja. Kaudselt on ta selle firmaga siiani seotud, sest tema AS Oteks tegutseb samas hoones.
Õppis majandust
«Kõrghariduse sain mõned aastad tagasi EBSis sotsiaalteaduste osakonnas ettevõtluse ja ärijuhtimise erialal,» rääkis Kuusk.
«Läksingi selle mõttega, et täiendada ennast. TPIs õpetati ka majandust, aga eks palju on muutunud. Praktiline kogemus oli mul olemas, tahtsin ka teoreetilist tausta kokku viia. Tuli välja, et vastuolusid ei olnud, sain ilusti läbi ja pakuti ka edasi magistriõpet. Sain selle kätte, mis vaja oli. Asjalik kool, õppejõud ja õhkkond olid head,» võttis Kuusk kokku saadud kogemuse.
Andrus Kuuse ettevõtte Oteks põhiline toode on lõngavaip, aga neid tehakse ka linast, kaltsust, samuti PVCst, mis on läbinisti sünteetilised. Koostööd tehakse Rootsi firmaga, nende kaudu lähevad vaibad ka üle ookeani Ameerikasse, aga samuti Itaaliasse ja Jaapanisse. «Turgu asjadel on, aga turundusega tuleb muidugi tegeleda,» rääkis ettevõtja.
«Suurema osa müüme ikka ise ja ekspordiks,» selgitas Kuusk, kuhu tema igapäevase töö vili jõuab. «Praegu tegutseme Euroopas turgude hõivamisega.» See ei tähenda, et Oteksi vaipade ostmiseks peaks piiri taha sõitma, sest Eestis müüvad nende kaupa suuremad ketid nagu Prisma, Bauhof, Sotka. Peagi Valgas valmiva Bauhofi kaubavalikuski on nad esindatud. Väiksemaid edasimüüjaid Eestis on kolmekümne ringis.
Viimastel aastatel Eestit vallanud kodukaunistamisebuum on kasvatanud ka nõudlust vaipade järele. Andrus Kuuse sõnul on kaks suuremat ostuhooaega. Kevadel minnakse suvilasse ja maamajja – siis otsitakse vaipa, ning sügisel, kui lapsed kooli lähevad – taas ostetakse uut sisustust. Käiakse ka tehasepoes oma soovidele vastavat kaupa otsimas.
«Siia tulevad enamasti pereinimesed, naised otsustavad, mehed maksavad,» võtab Kuusk kokku keskmised ostjad. «Tuleb selliseid, kes on väga pedandid oma soovides. Aga on ka niisuguseid kliente, et mees tuleb kohale ja küsib kahte vaipa. Ei tea täpselt, kui suurtki. Kas see sobib? Jah, rulli kokku, ei, rulli alumine ka, siin on raha, tagasi pole vaja. Eks igasuguseid kliente on vaja.»
Väga erilisi tellimusi siiski ei täideta, sest masinate seadistamine võtaks liialt aega ja viiks hinna üles. Nii et üksiktellijale jääb vaiba keskele lill ilmselt tegemata, aga suure käibega tellija puhul on see võimalik. «Enamasti teeme ikka seeria kaupa,» rääkis Kuusk. «Materjalid tulevad Lääne Euroopast.»
Oteksi tehasekaupluses tutvustab Andrus Kuusk erinevaid vaipu. Kui linasest lõngast vaibad on läbinisti looduslikud, siis PVCst tehislikud. Samas on nad jällegi vee- ja UV-kindlad. «Saab õue panna, verandale ja suveaedadesse,» tutvustas vaibatootja Kuusk. Toodetakse ka traditsioonilisi kaltsuvaipu, mis lisaks Eestile lähevad skandinaavlaste kodudesse.
Enda täiustatud seadmed
Lisaks lõpptoodangule ehk vaipadele võib Andrus Kuusk kirjeldada ettevõtte tehnoloogilist poolt. Tegelikult rohkemgi veel. Seadmed on paljuski eksperimentaalsed ja mehe enda projekteeritud ning kokku pandud. «Konkreetselt sellise vaiba tegemiseks ei ole kudumistelgi kunagi tehtud. Need siin on algselt kangakudumise teljed. Seitsmekümnendate lõpus lõpetati nende tootmine ära,» rääkis mees.
«Tehnoloogia on Soomest, õigemini idee Saksamaalt ühe teise lõngatüübi kudumiseks. Ma olen seda täiustanud, teinud kiiremaks ja praktilisemaks,» sõnas Kuusk. Vajalikud teadmised ja oskused selliseks tööks on mehel pärit TPIst, kus masinaehitusinseneri õppe katkestas sõjaväekutse.
Nagu öeldud, Oteksile vajalikke seadmeid enam ei toodeta. Lisaks teevad vanad mehaanilised seadmed müra ja vajaksid ajakohastamist. Omanik Kuusk vaatab julgelt tulevikku ja tahab mehaanika asemel panna tööle arvutiga juhitavad süsteemid.
Kuuse sõnul tuleb ettevõtte põhikasum lõngavaibaga. Kuna taolisi masinaid jääb järjest vähemaks, siis on ka konkurente vähe. Tehniline haridus, mis lubab masinatega sina peal olla, tagab ettevõtjale siin edu.
Seadmete vurina taustal tootmisruumides ringi jalutades tutvustas Kuusk Rootsi masinat, mille tootmisaasta on 1975. Sama Rootsi firma valmistab süstikuga masinaid tänagi, aga need on hirmsuured, 15 kuni 30 meetrit.
Osa seadmete jooniseid on Andrus Kuusel juba valmis tehtud. «Peab leidma õige hetke, et ehitama hakata,» rääkis mees. «Oleme siin igal aastal võimsusi tõstnud. Oleme jäänud enamasti kvaliteetse lõngavaiba juurde. Edu tehnilise poole juures on olemas ja lubab hakkama saada.»
Kuigi masinaehituslik kompetents on Kuusel endal olemas, teeb ta tehnoloogilise arenduse juures koostööd ka teiste firmadega. «Tehnoloogilised lahendused töötan läbi oma ala spetsialistidega,» selgitas ettevõtja. «Meil on väga hea koostöö pneumaatika- ja automaatikafirmadega. Sellel kõigel on oma mehhanism, ei ole nii, et võtan viili ja hakkan põlve otsas tegema.»
Kas ehk mehel ei ole siis tahtmist olnud vaibaäri tahaplaanile jätta ja mehaanikale keskenduda? «Mõtteid on igasuguseid, aga see siin on juba valmis tehtud asi, mida ei ole mõtet ära visata,» viitas Kuusk oma ettevõttele. «See oleks, kui rätsep saab püksid valmis ja viskab need siis minema, et hakata seelikut tegema. Siin on ikka visioon olemas pikkadeks aastateks.»
Ettevõtja sõnul tehakse sarnast tööd Soomes ja Rootsis tihti kehvemas tehnilises seisukorras masinatega.
«Seal jääb tegijaid järjest vähemaks, sest masinad ei pea vastu, aga turg iseenesest on olemas,» teadis juba aastaid vaibaäriga seotud mees. «Mul on see edu, et saan ise need masinad ära teha. Aga kindlasti ei saa ka konkurente alahinnata. Häid mehi on mujal samuti,» rääkis ta.
«Lõpptulemusena peab tulema täiesti uus seade, mis toodab kiiremalt ja vaiksemalt. Inimesele hakkab järjest rohkem jääma kontrollifunktsioon ja sellist füüsilist müra keskel istumist ei ole.»
Masinaehituslik taust
Mis tõi Andrus Kuuse vaibaärisse? «Nõukogude ajal ma olin siin tekstiilivabriku Areng tootmisjaoskonnas, kus kooti kampsuneid ja retuuse ning vastavad masinad olid siin,» osutas mees kompleksi vanema osa poole. «Kui läks erastamiseks, siis ostsin maja ära. Plaane oli muidugi igasuguseid,» meenutas Kuusk. «Taustalt olen ikka metallitöömees.»
Kuna sel ajal oli Eestis raha investeeringuteks raske saada, vaatas ta Soomes ja Rootsis ringi. Sealt leidis ka partneri, kes tõi ettevõttesse sobivad masinad ja aitas turgude leidmisega.
Rootsi partner on praegugi osanik. Andrus Kuusk on mõelnud ka osta kogu firma tagasi, sellesuunalised kokkuleppedki tehtud, aga praegu ei ole veel hinnas kokkuleppele jõutud. Samas partner ja aktsionär ei sekku firma tegevusse, nii et Kuuse sõnul ei ole väljaostmine aktiivselt päevakorral.
Kas ettevõtja Kuusel ei ole mõttes olnud hakata hoopis kuskilt lõunamaadest vaipu sisse tooma ja tootmiskulusid omamata teenida? «Teha saab igasuguseid asju,» rääkis Kuusk. «Mulle meeldib siin just selline väljakutse. Sellel on potentsiaal, kuigi arendamine on 20–30 aastat unarusse jäetud. Olen nüüd kümme aastat sellega tegelenud ja tahan just traditsioonilise lõngavaiba tootmise uuele tasemele viia.»
ASi Oteks üks konkurente Eestis on Lihulas tegutsev Narma. «Nemad teevad ka lõngavaipu, aga meid nad ei sega,» jutustas Kuusk. «Turuosas oleme Eestis ilmselt haaranud suurema osa.»
Kohapeal Otepääl müüakse vaipu tehasekaupluses. Piirkonnas korraldatavatest suurüritustest Oteks kasu ei saa. «Turist ei osta vaipa,» teadis kogemustega ärimees. «Eks käivad küll siin vahest soomlased grupiga, aga ostab ta ainult siis, kui saab just bussiga siia ette ja suure allahindluse. Vaip on tarbekaup, ostab see, kel vaja.»
«Sellistel vaipadel on ka oma turg. Kesk-Euroopas ei ole eriti, küll aga mägisemates piirkondades – ja sellise põhjamaise kujundusega puitpõrandate ja -mööbliga sobib see kokku,» iseloomustab Andrus Kuusk ülemaailmset vaibaturgu.
Kas majanduslangus ettevõtjat ka hirmutab? «Ega raha ei ole kuhugi kadunud, aga inimesed on ära hirmutatud,» oli Kuuse seisukoht. «Ajalehed hakkasid inimestele rääkima juba aasta tagasi: hoidke kokku, hoidke kokku. Tavainimene loeb seda ja alateadlikult hakkab seda jälgima. Kui tarbimist ei ole, jääb kasv seisma. Peaks just tarbima Eesti asju, siis kasvaks majandus ja elu läheks paremaks.»
Kas ettevõtja Kuusel vaibaärist loobumismõtteid ka on? «Vahel leiad ennast mõttelt, et võimekus ja oskused on, et võiks ka millegi tulusamaga tegeleda, aga mulle pakub just rahuldust see protsess ja tehniline pool, mis siin olemas,» pakub ettevõttega tegelemine Andrus Kuusele meelerahu.
-----------------------------------
Oteks AS asutati 1992. aastal. Põhitegevusalaks on põrandavaipade tootmine ja turustamine. Käesoleval ajal on tootmises kaltsuvaibad, lõngavaibad ja plastikvaibad, millede põhimaterjaliks on puuvillane trikotaaž, puuvillane lõng ja PVC (polüvinüülkloriid). Toodangut turustatakse nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool.