Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2475401t1heaf3.jpg)
Tänavaküsitlusi tehes oleme kuulnud, kuidas Valga inimesed oma linna üldilmet kiidavad. «Linn on ilusaks tehtud. Palju kenam kui varem. Tore, et meil nii palju rohelust on.» Neid lauseid oleme linnaelanike suust viimasel ajal palju kuulnud.
Suur teene linnapildi kujundamisel on linnahooldusameti haljastuse vanemspetsialistil Anne Vaigrel.
Anne Vaigre on pärit Tapa lähedalt ning pärast keskkooli asus ta õppima aia- ja maastikukujundust Räpinas. Eriala valikul mängis rolli naabrionu juhuslikult visatud lause, et sa võiksid aiakujundust õppima minna. Värske koolilõpetaja ise plaanis hoopis Viljandisse toonasesse kultuurhariduskooli proovida.
Pärast kooli lõpetamist töötas Anne Vaigre Aegviidu metsamajandis, kus tegeles haljastusega. Elu tõi noore naise Valka, kus esialgu erialast tööd ei leidunudki. Tagantjärele on tal selle üle vaid hea meel, sest nõukogude ajal peeti iluaiandust ebaperspektiivseks, toodangut mitteandvaks erialaks. Kursusekaaslastest Räpina päevilt töötavad väga vähesed õpitud alal.
Valgas sai oluliseks töökohaks projekteerimisbüroo. See oli väga hariv ja tuli kasuks praegusele ametile, kuhu Anne Vaigre sattus 1995. aastal linna arhitekti Ülevi Eljandi kutsel.
Erialane töö Valgas
Alguses tuli palju õppida. Muuta oli vaja töökorraldust ning hakata looma oma süsteeme. «Iga algus on raske, eriti kui pole pikka aega oma erialal töötanud. Kui ma siia tulin, siis sain aru küll, et niimoodi asjad käima ei peaks ja vana süsteemi järgi enam ei saa, aga samas ei teadnud, kuidas seda teha,» lausus Vaigre.
Esialgsel suhtlemisel kolleegidega selgus, et kõikides väikelinnades olid sarnased mured. Nõu ja abi saadi kolleegidelt suurematest linnadest – Tallinnast, Tartust, Pärnust. Nii moodustati esimesel kohtumisel Rakveres Eesti Linnaaednike Selts. Kordamööda käidi koos oma linnades, ja mitte niisama, vaid alati korraldati mingi koolitus. Teemad andis elu ise ette.
«See töö, mida me teeme, on ju kõigile näha ja eks me püüdsime teha nõnda, et ise ei peaks häbelikult mööda seinaääri käima,» sõnas Anne Vaigre.
Kui Valga oli algusaastatel rohkem küsija rollis, siis hiljem käidi juba siit nõu saamas ja koolitustel toodi näiteid Valgast.
Esimesed tööd võeti ette Säde pargis. Korda sai tiigi ja raamatukogu ümbrus ning kõnniteed. Nendele kulus kaks aastat, esimesel aastal koostas Anne Vaigre ühe vana projekti baasil uue kava, 1996. aastal valmisid tiik ja kõnnitee, 1997. aastal tegeldi haljastusega.
Esialgu oli kahel linnaaednikul tööd kõvasti, sest kõik oli laokil.
Suvelillede asemele püsikud
Algul läks põhienergia puude eest hoolitsemisele. Raiuti 100 paplit aastas. «See polnud sõda paplite vastu. Pappel on lühiealine ja nende aeg oli ümber,» ütles Vaigre. Hiljem, kui murdumisohtlike puude raied vähemaks jäid, tehti hooldus- ja kujunduslõikusi.
Töö on aga end ära tasunud, sest 2005. aasta jaanuaritormi ajal polnudki linnas kuigi palju murdunud puid. Pidevat tööd nõuab iga-aastane tänavapuude pügamine. Linna peavad ära mahtuma nii inimesed, puud kui ka autod. Kesk tänava allee puid lõigati praegusesse vormi kolm aastat.
Varem linnas valdavaks olnud suvelillepeenarde asemel hakkas haljastaja tooma sisse püsikuid. «Suvelilled pole ökonoomsed, nende aeg on lühike ja sügisel on pilt väga nukker,» lausus Vaigre. Praegu on linnas vaid üks suvelillepeenar kultuurikeskuse juures.
Suvelilli istutatakse vaasidesse igal aastal kolm korda. Aprilli lõpus - mai algul pannakse mulda võõrasemad, teine istutus tuleb öökülmade ohu lõppedes mai lõpus - juuni algul. Sügisel rõõmustavad silma eerikad ja dekoratiivkapsad. Linnalill peab olema küllaltki palju taluv ja ilmastikukindel. Vaase on linnas kokku 150.
Uusi lillesorte ja puid ning põõsaid istutatakse igal aastal juurde.
Pedeli luhale istutab erinevaid puid
Nüüdseks on lõppenud ehitustööd Pedeli puhkealal, luht on valmis ning linnaaedniku ülesandeks on puude istutamine. Planeerimise muudab keerukaks sealne väga vaheldusrikas pinnas, mistõttu tuleb teha pinnaseuuringuid ja alles seejärel saab valida sobivad istikud. Linnaaednik püüab haljastust liigiti rikastada, sest senine pilt on olnud üsnagi üheülbaline. Ohtralt on pärni ja vahtraid, kuid okaspuid võiks rohkem olla.
«Oleme linnas teinud puude inventariseerimist, kus puud on seisukorra järgi ära hinnatud ning kirjas on puu vanus ja mõõdud, silmapaistvamatel on antud võra mõõdud ja tüve ümbermõõt,» rääkis Vaigre.
Anne Vaigre on Eesti dendroloogiaseltsi liige ning osaleb seltsi iga-aastastel kevad- ja sügisseminaridel ning reisidel. Inglismaa-reisil sai ta enese sõnul kinnitust, et see, mida ta teinud, on õige. Vaba ja looduslähedane inglise stiil sobib talle hästi, samuti sümpatiseerib sealne materjali ja värvide valik.
Lemmikvärvi linnaaednikul enese sõnutsi pole, kuid sinist nimetab ta väga heaks tooniks. «Vaatan, et kõik oleks tasakaalus, taimmaterjal ei tohiks olla pealetükkiv, näiteks rohkelt punast mõjub agressiivsena,» tõi Anne Vaigre näite.
Viimastest töödest on enim kõneainet pakkunud Kesk tänava haljastus. Nüüdseks saab kirikupoolne ots kohe valmis. Ehitajad, tõsi küll, ei mallanud oodata ja külvasid nõu küsimata muruseemne maha. Aednikul tuleb aga töö ümber teha, sest haljastus peaks olema kõrgemale tõstetud, siis on see kaitstud. Samas peab taimmaterjal mõjuma rahulikult ega tohiks eriti pilku püüda, sest põhitähelepanu peab seal olema liiklusel.
Kui küsida, milliste projektide üle aednik ise eriti uhke on, siis nimetab ta kõigepealt kümme aastat tagasi istutatud männigruppe Kungla ja Petseri tänava nurgal, mis nüüdseks kenasti sirgunud on. Ka Säde park on südamelähedane.
Tööd jätkub talvelgi
«Kohe-kohe tuleb hakata juba linnakuuske otsima, eeltöö peab põhjalik olema, sest sobiva kuuse leidmine muutub üha raskemaks. Eelmisel aastal saime ainult ühe pakkumise,» sõnas Vaigre.
Ka linna jõulukujundus on Anne Vaigre õlul. «Üldiselt peavad kaunistused vastu vaid ühe hooaja. Jätsimegi need katsetamise mõttes siis kauemaks üles, pimedal ajal oli linn väga ilus,» sõnas ta.
Valga linn märgiti tänavu ära maakonna kauneima omavalitsusena. «Mul on hea meel, et linn selle tunnustuse sai, toimunud muutused on seda väärt. See ei ole ühe inimese suur töövõit, see on linnavalitsuse meeskonnatöö rohkem kui kümne aasta jooksul. Pedeli luhal on üle 30 hektari korrastatud ala. Mäletan aega, mil see oli võssa kasvanud, soostunud ning porine,» meenutas aednik.
Linna haljastusspetsialist rääkis, et Valka tulnuna ei mõistnud ta inimesi, kes kõnelesid, kui ilus linn ikka vanasti oli. Keset linna tolmutas teraviljakombinaat, puude lehed olid lausa valged, kõik tundus kuidagi tahmane. Nüüd on olukord hoopis teine.
Linna ilmet ei kujunda vaid haljastus, vaid ka ehitustegevus. «Olen veendunud, et ühel linnal peab olema arhitekt. Valgas on tunda, et siin töötas 10 aastat diplomeeritud linnaarhitekt. Haljastuse ülesanne on tehiselemendid ümbritseva loodusega kooskõlla viia ja tasakaalustada. Seega saame harmoonilise linnaruumi vaid siis, kui koostöö laabub,» lausus Vaigre.
Anne Vaigre kuulub Eesti kodukaunistamise ühenduse Valga piirkonna juhatusse ja käib kauneimaid aedu hindamas. Tema sõnul on Valgas tekkinud viimasel ajal palju ilusaid majapidamisi. Eriti teeb heameelt, et ka kortermajade ilme on hakanud paranema.
Kevadel pöördus haljastaja poole Valga põhikooli õpilasesindus koos õpetajatega, kes soovisid oma kooliõue ilusamaks kujundada ja selleks taotluse kirjutada. Kahjuks projekti ei rahastatud, kuid kool otsustas kulud ise kanda.
«Püüdsin neid igati toetada, tegin kooliõue haljastusprojekti ja aitasin taimi ja muid vajalikke materjale osta ning juhendasin töid. Õpilased ja õpetajad olid agarasti ametis ja Valge Maja ümbrus näeb nüüd kenam välja,» tundis Vaigre heameelt.
Hobisid on Anne Vaigrel elu jooksul mitmeid olnud. Ta on kaasa löönud erinevates kollektiivides nii laulja kui ka tantsijana. Praegu tegeleb naine mõõdukalt tervisespordiga, armastab rattaga sõita ja ujumas käia. Väga kiidab kõhutantsutrenni, kus juba poolteist aastat osalenud ning nimetab seda eriti lahedaks ja lõõgastavaks.
Kui aega rohkem oleks, tegeleks praegusest enam siidimaali ning klaasikunstiga.
Mõlemad inimesed, kelle käest selle loo juurde kommentaari palusime, kasutasid tema kohta sõna «tegija».
-------------------------------
Kust tulevad head ja ilusad mõtted?
«Ideedega ei ole nii, et nad tulevad nagu roosa pilveke sulle peale ja siis muudkui teed. Iga objekti puhul tuleb enne teha selle igakülgne ratsionaalne analüüs: teadvustada endale objekti funktsioon, mitmed piirangud, olemasolevad taimede kasvutingimused, maksumus. Ideelahendus sünnibki kompromissina vajaduste, võimaluste ja soovide vahel. Nii lihtne see ongi! On vaja vaid tunda loodusseadusi ja materjali, millega oma ideed teostad.»
* * *
«Aja jooksul on minu juures õppepraktikal olnud nii maastikuarhitektuuri eriala üliõpilasi kui Räpina aianduskooli õpilasi. Viimasel ajal õpivad ärksad daamid aiakujundust lihtsalt eneseharimise pärast, et oma koduõue õigesti kujundada.
Üks minu praktikantidest sai kodakondsete poolt aasimise osaliseks. Et näe, õpilane Kiir läheb nüüd linna, leivakotike kaenlas, aiavirtsahvti õppima … ja meie tuleme seda asja vaatama! Ta rääkis selle ilusasti õpetajale ära ja nii ta oligi praktika lõpuni «õpilane Kiir». Erinevalt härra Joosep Tootsi õnnetust Jorhist oli minu õpilane Kiir väga tubli, läbis edukalt ka kivitõstmise kiirkursuse, aga aasivad kodakondsed ei tulnudki teda linna vaatama.»
-------------------------------
Arvamused
Ülevi Eljand, Võru linna peaarhitekt
«Oleme Anne Vaigrega pikki aastaid koos töötanud, mina ta praegusele tööle meelitasingi. Anne on väga andekas ja suurepärane oma ala spetsialist. Ta on usin ja erialasse väga kiindunud. Käib ja uurib, laiendab oma silmaringi ning annab teadmisi teistele edasi. Kui olen üle Eesti kohtunud inimestega, kel haljastusalaseid küsimusi, soovitan neil alati Anne Vaigre poole pöörduda.»
Kaie Põldsaar, lasteaed Walko juhataja
«Anne Vaigre on tegija. Ta mõtleb väga ilusaid mõtteid. Kõnnib ja vaatab ühelt ja teiselt poolt, enne kui otsuse langetab. Oleme küsinud temalt nõu kujundamise osas, ta on meid alati abistanud. Anne on otseütleja ja väga hea inimene, temaga on lõbus. Vahel ka vaidleme, sest meile meeldivad erinevad asjad, aga need vaidlused lahenevad pingeteta. Hindan tema oskusi ja maitset väga kõrgelt.»