Päevatoimetaja:
Maarius Suviste
Saada vihje

Üks kõigi, kõik ühe eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ivar Unt, Valga linnapea
Ivar Unt, Valga linnapea Foto: arhiiv

Viimase aja uudised räägivad peamiselt raha vähesusest, selle valestijagamisest või koondamiste vajadusest. Kui arvestada, et Eesti pole siiani ühtegi majandustsüklit tervikuna läbinud, võin väita, et tegelikult pole meil häda midagi.

Lihtsalt üks etapp on läbi saamas ja meie – mina kaasa arvatud –, kes me valisime turumajanduse ja kiire arenemise tee, peame sellega leppima ja kohanduma.

Oleme endale seadnud väga kõrged eesmärgid, aga Euroopa elatustasemele järelejõudmine ei saa põhineda tormakal, ülekuumenenud majandusel. Ka majandusel on tarvis lasta natuke rahuneda, taastuda ja uueks arengutsükliks jõuvarusid koguda.

Olgem ausad, nii tööandjate kui töövõtjate osas oli turg paigast ära – elementaarsed turureeglid ei toiminud. Põhilist edasiviivat jõudu ehk konkurentsi oli tunda järjest vähem ja see kajastus ka kaupade, eriti aga teenuste kvaliteedis.

Oleme oma eelarvetesse, nii kohalikesse kui riigieelarvesse planeerinud mitmeid halvasti kontrollitavaid kui mitte kontrollimatuid kulutusi. Ka Valga linn on oma eelarvesse sisse planeerinud koolitoiduga tulenevad kulutused, mis on aga ka üks väheseid programme, mille kulutusi me ette prognoosida ei oska.

Näiteks täna läheb koolitoidu programm meile maksma 3,8 miljonit krooni, ranitsatoetuse programm 150 000 ning sünnitoetuse programm 300 000. Kaks viimast numbrit on need, mis on fikseeritud ega muutu aastatega kuigivõrd. Samas ei oska koolitoidu hinna tõusu ette prognoosida meist keegi.

Uue aasta eelarve tegemisel oleme aga olukorras, kus jahenevas majandussituatsioonis tuleb vaadata üle kasvavad kuluartiklid ning otsida neile ka kate.

Hetkel, kui toiduainete hinnad on tunduvalt tõusnud ja selle aasta rasked ilmastikuolud kergitavad neid veelgi, peame tasuta koolitoidu programmi ilmselt üle vaatama ja koolid koos kohalike omavalitsustega peavad olema võimelised välja selgitama tegelikud raskustes olevad pered.

Praegu tundub loogiline, et majanduse tõusu- ja mõõnaaegadel on suhtumine kuludesse erinev. Olen suhelnud paljude pika demokraatia- ja turumajandustraditsiooniga riikide omavalitsusjuhtidega ja järeldus on üks – kõige rohkem hinnatakse stabiilsust ja selle poole peame ka meie püüdlema.

Stabiilsuse saavutamiseks ning madala majanduskasvuga aegade üleelamise tarvis on oluline luua reserve. Headel aastatel ei tohi eelarvet koostades eufooriasse sattuda ega kõiki laekumisi kuludega katma hakata.

Oleme alustanud uue 2009. aasta eelarveprojekti koostamisega ja tuleb kahjuks tõdeda, et kuigi me pole oma käesoleva aasta eelarvega lõhki läinud ega võtnud üleliigseid koormavaid kohustusi, peame siiski hakkama kokku hoidma.

Kindlasti pidurdub järgmisel aastal palgakasv. Samuti vähenevad investeeringud teedesse ja tänavatesse. Samas suureneb omaosalus Euroopa Liidu projektides.

Oleme planeerinud jätkata Pedeli piirkonna arendamist. Samuti tahame minna edasi säästliku energia mõtteviisi propageerimisega passiivmajade ehitamise kaudu. Viimati mainitud eesmärki silmas pidades on tänaseks rahastuse saanud lasteaed Kaseke, puuetega inimeste koda ja Valgamaa kutseõppekeskus.

Prioriteedid on ka jäätmekäitlussüsteemi arendamine ning Väike-Laatsi tööstuspargi loomine suurema ning konkurentsivõimelisema ettevõtluse tekkeks. Eelpool mainitu on aga vaid osa meie uue eelarve prioriteetidest ning nägemusest – loomulikult vajab protsess veel pikka arutelu ning läbirääkimisi.

Selleks, et lühendada aeglase arenguga perioode, peame tegutsema ühtse meeskonnana, mitte üksteises vigu otsima. Oluline on hoopis suuta säilitada oma põhieesmärk – Eesti arengu viimine stabiilsele alusele. Selleks ei pea pingutama ainult riik ja omavalitsused, vaid suuresti ka kõik me ise.

Kui eelnev jutt võis mingis valguses tunduda noomimisena, siis seda see kindlasti ei ole. Me ei saa kedagi noomida, sest olime ka Valga linnavolikogus suure valiku ees. Kui eelarve laekub suures mahus üle, siis kuidas öelda opositsioonile, et meil pole raha selle või teise jaoks – loomulikult polnud see usutav ega mõistlik.

Seetõttu oldigi sundseisus ja tehti väga palju selliseid otsuseid, mis tänases valguses on muutunud liiga kalliks või kohe-kohe selliseks muutumas. Nii võibki paljudel ekslikult jääda mulje, et vastu on võetud valesid otsuseid, kuigi tegelikult oli otsustajatel valida kahe halva variandi vahel – lootes, et majandus ei jahtu liiga kiiresti.

Täna on selge, et lootus majanduse pehmest maandumisest ei täitunud ning on aeg hakata mõtlema alternatiividele. Reformierakond pole Valgas kõhelnud langetada rasketel aegadel ebapopulaarseid otsuseid, mis hetkel tundusid arusaamatud ja rasked, kuid tuleviku perspektiivis igati õigeks osutusid nagu näiteks kahe põhikooli liitmine omal ajal.

Lõpetuseks palun Valga elanikel püüda tulevikus mõista ja usaldada volikogu ja linnavalitsust linna juhtimisel. Oleme oma meeskonnaga siiani suutnud välja tulla rasketest olukordadest ja leidnud tarvilikke lahendusi. Toetudes oma usaldusele linnaelanike hulgas, teeme kõik, et Valga eelseisvad rasked ajad võimalikult märkamatult üle elaks.

Tagasi üles