Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2476007t1he924.jpg)
Kuigi ASi Brick jaoks on tegu keerulise objektiga, käib lasteaia Kaseke hoone renoveerimine energiasäästlikuks passiivmajaks täie hooga. Hiljuti saadi ehituseks raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
Objektil oli eile ametis töömehi kahest firmast: Brick ja RST Valga OÜ. «Alustasime septembri alguses. Ühekordne maja tuli täielikult lammutada, selle asemele teeme kahekordse. Teisel majal jäävad alles kandekonstruktsioonid,» lausus peamise töötegija, ehitusfirma AS Brick esindaja Mihkel Pezonen.
Ühekordse maja asemel on juba maa alla paigaldatud peaaegu kõik vajaminevad torustikud, valatud on vundamendivöö ja laduma hakatud kolumbia kivist seinu.
Kahekorruselises majas käib veel lammutamine ja prahi väljavedu, tuleval nädalal võetakse eest aknad ja tagastatakse need linnale.
«Aknad on uued ja prügimäele me neid ei saada. Linna objektidele need ei passi, ilmselt hakkab linnavaraamet neid müüma,» rääkis korralike akende saatusest Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi.
Mihkel Pezonen ütles, et passiivmaja aknad on tellitud firmast Rehau ja pakettakna klaaside vahele käib spetsiaalne gaas, mida nüüd Euroopast otsitakse.
Keerulised nõuded
«Materjalidega pole kriitilist olukorda, tarneajad on nädal või kaks. Isegi raudbetoontooted saab paari nädalaga kätte. Tegeleme kõigi asjadega ja senini on läinud päris hästi,» rääkis Mihkel Pezonen. Ta tunnistas, et AS Brick pole passiivmaja varem ehitanud ja nõuded on keerulised.
«Käin iga päev objektil paar korda. Töö käib graafiku kohaselt ja nagu projektis ette nähtud,» lausus omanikujärelevalvet tegev Mati Kull OÜst Tarva Ehitus.
«Hea uudis on see, et EASi juhatus eraldas nüüd raha ja vastavalt tehtud tööle saame selle kinni maksta. Just koostan esimest aruannet raha saamiseks,» rääkis Meelis Linnamägi.
Tema sõnul läheb rekonstrueerimine maksma kokku 22 miljonit, umbes 18 000 krooni ruutmeeter. Seda hinda pidas arenguameti juhataja täiesti normaalseks. Sisustusele läheb peaaegu miljon, osa kulutustest on juba ehituse hankes sees, seal hulgas seadmed, mis ühendatakse veevärgiga – näiteks nõudepesumasin.
Ajast ees
«Euroopas on ehitatud üle 6000 passiivmaja. Saksamaal ja Austrias on paljud kohalikud omavalitsused otsustanud, et koolid ja lasteaiad ehitatakse nüüd vaid passiivmaja standardile vastavalt, kuigi kehtiv ehituskord seda ei nõua,» rääkis Linnamägi. Ta lisas, et Kasekese lasteaaia rekonstrueerimine passiivmajaks on ajast ees ning viie kuni kümne aasta pärast on see ehk ehituses tavaviis.
Maja siseviimistluses kasutatakse naturaalset savikrohvi, värvitakse kaseiinvärvidega.
«Passiivmaja puhul on küsimus, millega kütta, teisejärguline. Tähtsam on, kuidas kõige targemalt hoonet soojustada ja ventileerida,» rääkis Meelis Linnamägi, kes on passiivmaja eelised endale väga selgeks teinud.
Selle maja puhul on just need kaks asjaolu tema kinnitusel hästi läbi mõeldud. «Energiasäästust tähtsam on see, et hea sisekliima ja parema isolatsiooni tõttu väikestes ruumides paraneb õppimise ja õpetamise kvaliteet ning lapsed on vähem haiged. Süsinikdioksiidi kõrge kontsentratsioon halva ventilatsiooni korral halvendab õpetajate ja õpilaste vaimset tervist.
Jäävad vaid kandeseinad
1964. aastal ehitatud maja, millest jäävad järele vaid kandeseinad, ehitatakse passiivmaja näidiseks. Maha võetakse ka lamekatus ja selle asemele ehitatakse valtsplekist viilkatus.
Hoone katusele tulevad päikesekollektorid, mida pole Eestis varem paigaldatud. Pezoneni sõnul käivad juba paari-kolme päikesekollektorite tootja- ja paigaldajafirmaga läbirääkimised. Lasteaeda tuleb soojus küll kaugküttest, kuid märtsist novembrini saadakse sooja vett just päikesekollektorite abil.
Tööde valmimistähtaeg on tuleva aasta mai.