Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Terve ja turvaline: Ole tubakavaba!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suitsetamine – see pole valitud elustiil, nagu paljud suitsetajad arvavad. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni alusel on tubakatarvitamine psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire koodiga F 17.2.

Suitsetamine on ohtlik haigus, mis mõjutab nii suitsetajat kui ka ümbruskonda. Lisaks nikotiinile hingatakse sisse ja imbub keskkonda üle 4000 keemilise aine. Tuntumad neist on DDT, metanool ja atsetoon.

Suitsetamise ränk mõju

Suitsetamine kahjustab kõiki keha organeid. Iga kaheksa sekundi järel sureb üks inimene suitsetamisega seonduvasse haigusesse. Suitsetamine on maailmas enneaegse surma põhjuste seas juhtival kohal. Ent hea uudis on, et seda on võimalik ennetada.

Mittesuitsetajad elavad suitsetajatest keskmiselt kümme aastat kauem. Suitsetamise juures viibijad on nn passiivsed suitsetajad, kes saavad suitsust umbes 1/4 mürkidest endale, Nii suureneb ka nende puhul 25% võrra oht haigestuda südameveresoonkonna haigustesse.

On võimatu mõelda, et suitsetajad pole kuulnud suitsetamise mõjust nende endi, lähedaste ja järglaste tervisele. Kuid loobumiseks on vaja üle saada kahest sõltuvusest. Esmalt sõltuvustegevusest ja teiseks nikotiinisõltuvusest, mis on sama tugev kui heroiinisõltuvus. Seetõttu nõuab loobumine tugevat tahtejõudu ja asjatundlikku nõuannet.

Nõustaja aitab loobuda

Kuna suitsetamine on haigus, on haigekassa rahaga loodud patsiendile nõustamisteenus. AS Valga Haigla juures on avatud suitsetamisest loobujate nõustamise kabinet. Nõustaja selgitab välja, kui tugev on nikotiinisõltuvuse aste, milline on suitsetaja psüühikaseisund ja vastavalt sellele annab ta soovitused loobumiseks ning määrab ravi.

Ravimite nimekiri täieneb iga aastaga. Pikaajaline kogemus näitab, et need, kes suitsetamisest ise loobuda üritavad, ei oska ravimeid õigesti kasutada ning pettuvad seetõttu ravi tulemustes.

Peale selle on arst-nõustaja käsutuses mõjusad retseptiravimid, mida apteegi vabamüügist ei saa. Ometi suitsetamisest loobumiseks imerohtu pole. Nagu kõigi haiguste puhul, on siingi oluline patsiendi enda tahe ja kindel soov loobuda, hea koostöö nõustajaga, lähedaste toetus ja nõustamine. Arvestades nikotiinisõltuvuse tugevust, on kõige parem valik üldse mitte suitsetama hakata.

Praegu on käivitunud koolides võistlus «Suitsuprii klass». Osa võtavad õpilased alates neljandast klassist, sest suitsetamisega alustatakse sageli just nii varakult. Lastel kujuneb sõltuvus välja kiiremini, ehmatav tõsiasi aga on see, et suitsetajal on oht hakata kasutama narkootikume kaheksa korda suurem kui mittesuitsetajal.

Kaitsetud kõrvalseisjad

Tubakaseadus keelab müüa alaealistele tubakatooteid ja reguleerib suitsetamist avalikes kohtades. Tööandjad peavad tagama, et suitsetamine puhkeruumides on keelatud.

Mittesuitsetajal on õigus kaitsta enda ja oma pere tervist. Näiteks korterelamu trepikojas ei tohi suitsetada ega tuulutada oma korterit välisukse kaudu.

Kuidas aga kaitsta lapsi, kelle vanemad vastutustundetult tubades suitsetavad ja kelle lapsed on seega passiivsed suitsetajad? See on kuritegu laste tervise ja tuleviku suhtes. Kõige noorem poiss, keda olen väljakujunenud sõltuvuse tõttu nõustanud, oli üheksa-aastane. Ta suitsetas konisid.

Päästeameti andmetel on Valgamaal 2008. aastal toimunud juba 14 suitsetamisega seotud tulekahju. Tules on seetõttu hukkunud üks inimene.

Kogu Lõuna regioonis on sel aastal suitsetamisega seotud tulekahjusid olnud 85 ja hukkunuid on kaheksa. Tihti käivad suits ja alkohol käsikäes ja nii uinutaksegi koos suitsuga. Mõelge, kui palju on nende arvude taga kurbust ja valu. Kannatajaid on palju rohkem kui õnnetusi põhjustanud suitsetajaid. Seega on suitsuandurite paigaldamine lausa hädavajalik.

Suitsetaja peab tegema otsuse, kas ta tahab elada sõltuvusega või ilma. Milleks olla vang? Tubakatoodetele kulub suitsetajatel 10 000—15 000 krooni aastas. Kas tõesti pole paremat raha kasutamise otstarvet? Loobuda pole kunagi hilja. Juba 12 kuud tubakavaba elu tähendab, et risk südamelihaseinfarkti tekkeks on vähenenud poole võrra.

Valga haiglas on avatud suitsetamisest loobujate nõustamiskabinet.

------------------------------------

Rubriik on valminud Eesti Haigekassa,  Tervise Arengu Instituudi ja ajalehe Valgamaalane koostöös

Kommentaarid
Tagasi üles