Lõppeval nädalal tekitas teravat poleemikat haridus- ja teadusministeeriumis ettevalmistamisel olev koolivõrgu korrastamise kava. Selle järgi vähendatakse 2012. aastaks gümnaasiumide arvu umbes poole võrra, õiguse noori õpetada saavad vaid kindlatele kriteeriumidele vastavad gümnaasiumid.
Juhtkiri: Kellele kuulub meie tulevik?
6. detsember 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis alanud Eesti Haridusfoorumil selgitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas oma ettekandes ka põhikooli ja gümnaasiumi lahkuviimise vajalikkust ning teisi kavandatavaid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi.
Ministri sõnul ei peaks gümnaasium ja põhikool tingimata koos olema, sest nende eesmärgid erinevad: põhikool peaks võimaldama saada hea hariduse kodulähedases koolis ning gümnaasium valmistama noore ette ülikooliks.
On paraku ka teada, et väiksemate gümnaasiumide lõpetajaid jõuab kõrgkooli vähem kui suuremate linnade omi ning koolide tase ei ole võrreldav. Väikeses maakoolis on valikaineid vähe, õpilaste suutlikkus ja oskused väga ebaühtlased. Samas hindab kodukohas keskhariduse omandanud noor oma kodu kõrgemalt kui varakult mujale siirduma pidanud õpihimuline.
Põhikooli ja gümnaasiumi lahkuviimise peapõhjusena nimetas Lukas laste arvu olulist vähenemist lähitulevikus. Minister rõhutas, et koolipidamise vältimatuks eelduseks on õpilaste olemasolu. Samas kinnitas ta, et juhuslikult ei tohi haridussüsteemis midagi teha, kõik peab toimuma laste tuleviku huvides.
Eesti on väike riik ja peaks püüdma oma alamaid kodus hoida, nõnda kuis vähegi suudab, sest riigi eksistentsi tulevikus tagavad meie lapsed ja lapselapsed. Et neil elus hästi läheks, on oluline neile haridus anda – tagada lai silmaring siinsamas. Siis tulevad nad vahepeal väljas käieski ikka tagasi üles oma kodutrepist.
Koolide koondamise asemel tasuks poliitikutel pead kokku panna ja viia läbi väga valjud mõttetalgud teemal, mil viisil eestlasi rohkem saaks. Siis jätkub riigiisadel teenistust ka tulevikus.
«Eestlane peab õppima nagu hull!» rõhutas koolipapa Maurus, kelle koolis õppis täiskasvanuidki. Nii ongi täiskasvanuõpe kui silmaringi laiendamise viis Eestis samuti päevakorral – see puudutab muuseas ka kõrgametnikke.