Küsitlus

Kuidas suhtute võimalusse, et Valgamaale jääb ainult üks gümnaasium?

Ülle Juht, Valgamaa Arenguagentuuri juhataja

«Nonsenss. Tänasel päeval palju jututeemat pakkunud nägemus – Valgamaal ühe omavalitsuse loomine – ei eelda kindlasti seda, et toimuks tsentraliseerimine kõikide avalike teenuste osas. See pole asja iva. Oluline on kahtlemata efektiivsus ja teenuse kvaliteet, kuid sama oluline on selle teenuse kättesaadavus inimestele.»

Heikki Kadaja, Puka vallavanem

«Ei suhtu positiivselt, sest hetkel näen seda, et suuremalt jaolt tahab riik gümnaasiumite vähendamisega haridust reformida pigem rahaliste vahendite kokkuhoiu, mitte hariduse kvaliteedi tõstmise eesmärgil. Tegelikult suurenevad sellega lastevanemate ja kohalike omavalitsuste kulutused.

Teisalt ei ole mina suurte kool-kombinaatide poolt ega usu, et sealt võib saada ilmtingimata paremat haridust. Tean kindlasti, et omavalitsused töötavad praegu selle nimel, et inimesi tuua ja hoida maal – luues neile selleks kõik vajalikud võimalused.

Arvan, et kui noor inimene lahkub näiteks pärast põhikooli lõpetamist Pukast, läbib keskkooli ja ülikooli linnas, mis teeb kokku umbes kaheksa aastat eemalolekut, on väga küsitav, kas ta maakohta tagasi pöördub.

Kui ta lõpetab keskkooli maal, arvan, et kasvab rohkem kokku piirkonna ja kogukonnaga. Kui Valgamaale peaks alles jääma ainult Valga gümnaasium, siis näiteks Puka õpilased liiguvad kindlasti hoopis maakonnast ära Tartusse.»

Tarmo Tamm, Helme vallavanem

«Ei poolda niisugust võimalust. Saan aru, et riigil on rahalised raskused nii täna, tuleval kui järgnevatel aastatelgi, kuid Valgamaal on gümnaasiumiõpet silmas pidades nüüdseks välja kujunemas kolm keskust: Tõrva, Valga ja Otepää.

Praegune vähene ressurss oleks minu arust otstarbekas suunata just eelnimetatud koolidesse, mitte tekitada lisakulutusi näiteks õpilaste sõidutamisega kodust kaugele. Peale ajakulu tekitaks see mitmeid lisapingeid nii õpilastele kui nende vanematele. Haridustase meie piirkonnas – pean silmas Tõrva gümnaasiumi –, on piisav, et lõpetajad võiksid jätkata õpinguid kõrgkoolides.»

Aare Jaama, lapsevanem Soontaga külast

«Arvan, et see oleks riiklik kuritegu – kas need ülejäänud gümnaasiumid on tühjaks jäänud või, et neid on plaanis sulgeda? Ei ole ju, need toimivad igal pool.

Kaks minu last käivad Tõrva gümnaasiumis ja avalik arvamus selles koolis antava hariduse kvaliteedi kohta on väga hea. Õppeasutus on kaasajastatud, sellesse on hulk raha investeeritud ja kõik õppetööks vajalik on seal olemas. Sulgemine näitaks investeeringute tühjaminekut.

Eestis ligi poolte gümnaasiumite sulgemine on nii loll idee, et ei taha sel teemal arutledagi. Kui mu lapsed peaksid hakkama kaugemale kooli käima, peaksin siit ära kolima. Bussiliiklust on ju aina piiratud. Nii muutuks laste tööpäev väga pikaks, aga nende õppekoormus on praegugi väga suur. Riigi majanduskriis pole mingi õigustus seniarendatu hävitamisele.»

Aili Keldo, Valgamaa Kodukandi Ühenduse tegevjuht

«Üks gümnaasium maakonnas on kindlasti vähe. Vähemalt maakonna kolmes suuremas piirkonnas peaksid need säilima, sest gümnaasiumiharidus peaks ikkagi olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal ja kõigile, kes soovivad seda omandada.»

Raimond Luts, Valga gümnaasiumi direktor

«Ma ei usu hästi niisugusesse võimalusse, sest Valgamaal on välja kujunenud piirkonnad – Otepää, Valga ja Tõrva –, kus asuvad gümnaasiumid. Kui kaks neist sunniviisiliselt suletaks, siis hakkaksid Otepää piirkonna õpilased käima Tartusse gümnaasiumi ning Tõrva omad jaguneksid Valga ja Viljandi vahel.

Kui Eesti oleks rikas riik, oleks ju väga meeldiv, kui algkool, põhikool ja gümnaasium oleksid eraldi õppeasutused. Ideaalne idee. Praegust sotsiaalmajanduslikku situatsiooni silmas pidades tundub see plaan aga väga imelik, näiteks kas või seoses transpordi- ja õpilasliinide küsimusega. Kergekäeliselt langetatud otsused võivad end hiljem väga raskesti kätte maksta.»

Meelis Mälberg, Otepää vallavanem

«See, et Valgamaale jääks ainult üks gümnaasium – näiteks maakonna keskusesse Valgasse, ei ole logistiliselt otstarbekas. Kui Valgamaa keskus asuks ka geograafiliselt keskel, siis oleks see ehk loogiline, praegused ühendused seda aga ei võimalda. Kui tulevikus jääb Valgamaale kolm valda – Valga, Otepää, Tõrva –, siis on ka igati mõistlik, et igas vallas on oma gümnaasium.»

Madis Gross, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees, Tõlliste vallavanem

«Ei suhtu hästi. Ei tahaks niisugust asja arutadagi. Räägitakse küll osa gümnaasiumite sulgemisest, aga praegu kehtiva seadusandluse järgi saab kooli kinni panna ikkagi vaid selle omanik. Gümnaasiumite omanikud on aga teatavasti kohalikud omavalitsused.

Kui näiteks õpilaste arv gümnaasiumiastmes kahaneb kriitilise piirini, kaalub kohalik omavalitsus probleemi. Õpilaste arvu tõttu on meie maakonnas tõesti löögi alla sattunud Tsirguliina ja Puka keskkool. Valgamaa kolmes tõmbekeskuses – Valgas, Otepääl ja Tõrvas asuvad gümnaasiumid on aga praeguse prognoosi kohaselt lähema kümne aasta jooksul kindlasti elujõulised.»