Uue majanduskasvu võtmed

Foto: arhiiv

Ennustusvõistlus teemal kui hulluks saab meie majanduses olukord minna ja kui pikalt see kõik kestab, võtab aina uusi tuure. Sellise ennustamise mõte jääb arusaamatuks nagu iga-aastane oletamine, kunas algab talv ja kui paks saab olema lumi.

On ju selge, et talv tuleb ja selleks tuleb valmistuda. Elamine soojustada (kui seda varem ei ole tehtud), küttepuid varuda (kui varem ei ole varutud) ning valmistuda kevadeks. Sama kindlalt, et tuleb talv, teame ju, et tuleb ka kevad.

Eesti on pööranud end plaanimajanduselt turumajanduse teele juba aastaid tagasi. Turumajandus tähendab tõuse ja langusi, seega oligi pärast pikki tõusuaastaid langust oodata. Mida siis nüüd teha, kas nutta ja halada kõik need talvekuud või valmistuda siiski kevadeks?

Mis on meie majanduses muutunud? Praktiliselt mitte midagi. Ikka on tööhõive kõrge ehitus- ja kinnisvarasektoris, ikka on meie töösuhted jäigad ja paindumatud.

Majanduskonverentsil Restart kõnelenud Terry Milleri sõnul on majandusvabadused väga otseselt seotud majanduskasvuga. Mida vabam majandus, seda kiirem kasv.

Mõõdetavaid majandusvabadusi on kümme ning üks on tööturu vabadus. Eesti üldpositsioon on Heritage Foundationi üldises pingereas hea, suisa kaheteistkümnes, kuid tööturu vabaduse osas oleme kaugel maas.

Jälle tuleb kõne alla võtta seesama paljukorrutatud jutt meie tööjõuturu paindumatusest, mis takistab ettevõtete ümberstruktureerimist ja uute töökohtade loomist.

Uus töölepinguseadus on valitsuse, tööandjate ja ametiühingute koostöös välja töötatud ning ootab parlamendis teise lugemise lõpetamist. Seejärel tuleb kolmas lugemine ehk vastuvõtmine ja alles seejärel saab seadus jõustuda.

Saame ju kõik aru, et alles jõustuv seadus avaldab mõju meie majanduskeskkonnale. Loodan siiralt, et parlamendi õiguskomisjoni esimehe erakonna volikogu otsus kiirendab töölepinguseaduse menetlemist.

Majanduslangus tähendab, et osa ettevõtteid peab oma tegevuse ümber struktureerima või lõpetama, töötajad liikuma vähem tootlikest sektoritest tootlikumatesse. Selleks ongi vaja uut töölepinguseadust, sellega kaasnevaid tagatisi töötajale, uusi koolitus- ja ümberõppe võimalusi ning paindlikumaid töötukassa hüvitisi.

Ettevõtete jaoks on oluline, et avalik sektor suudab oma ülesanded ära täita ka raskematel aegadel, üleliigsetest kuludest ja ebavajalikust bürokraatiast loobudes. Riigieelarve kulude kärpimine just neid eesmärke täidabki. Vale tee on minna raskemal ajal käibe- või tulumaksu tõstma. Nii süvendame raskusi veelgi.

Majanduslanguse mõjusid leevendaks euroraha kiire kasutuselevõtt. Kahjuks on siin veel pikk tee minna ja algus on liiga aeglane olnud. Pole päris selge, kas põhjus rahandusministeeriumi haldussuutmatuses või kibedas konkurentsivõitluses ettevõtete vahel, mille tõttu on riigihanked vaidlustatud ja protsess takerdunud.

Selge on aga see, et sellel aastal ei ole plaanitud eurorahad enamuses käibesse jõudnud. Väga loogiline on järeldada, et majandus langeb osalt ka seetõttu sügavamasse kriisi.

Meil on parlamentaarne riik, mida juhib kolme erakonna koalitsioonivalitsus. Demokraatlikke väärtusi tuleb hoida ja arendada ka raskematel aegadel majanduses.

Eesti on avatud maailmale, see on olnud üks meie edu pantidest ja on ka edaspidi. Seepärast tuleb veelgi suurendada majandusvabadust, võttes kiiresti vastu ja jõustades uue töölepinguseaduse, kasvatades täiend- ja ümberõppe võimalusi ning innustades töötajaid neis osalema, vähendades ebavajalikku bürokraatiat ja hoides üleval optimistlikku meelt.

Iga langus on uue tõusu algus. Aastaaegade näite juurde naastes: mida tublimad oleme talvel, seda ilusam tuleb kevad.