Olukord Valgas ja selle ümbruses meenutas kohati sõjaseisukorda

Selline vaatepilt avanes pühapäeval mitmel pool maakonnas. Foto: Taimi Käos

Pühapäeval polnud kolmandikul Valgamaa tarbijatest elektrit. Paljudel polnud vettki.

Juba asjaolu, et polnud vett, oli märk sellest, et elektrikatkestus võib olla suures ulatuses. Sellest hoolimata teatasid paljud katkestusest siiski elektririketesse. Standardne vastus, et olukorrast ollakse teadlikud, ei andnud paraku mingit edasielamiseks vajalikku infot.

Eriti hull oli nende olukord, kellel vaja väikestele lastele toitu teha. On andmeid, et seda tehti isegi küünlaleegil.

Valitses teadmatus

Mis siis ikkagi juhtus? Kui pühapäeval räägiti esmalt peamiselt kõrgepingeliini rikkest Puka lähedal, päeva peale aga traatidele kukkunud puudest, siis õhtul oli juttu maa-aluste kaablite rikkest.

AS Valga Vesi juhataja Arvo Vaab ütles, et veepumbad ei saanud enam voolu pühapäeva hommikul kell 6.51. Veeta jäi seetõttu umbes 10 800 inimest.

Kes varem üles tulid, said torustikesse jäänud vee. Ka suurte majade alumistel korrustel jätkus vett kauemaks. Vesi saadi süsteemi uuesti lasta kell 13.35. Torustike pikkus on 65 kilomeetrit, seda andis täita. Veekadu oli kiire, roostetanud torudega majades lasti palju vett kanalisatsiooni voolata.

Valga haigla haldusjuht Jüri Teder ütles, et nende kuuekorruselises majas oli esimesel korrusel peaaegu terve päeva jooksul vesi olemas. Kuigi lõuna hilines tunni võrra, said kõik sooja toidu. Haiglas töötasid oma generaatorid ja ükski vajalik protseduur ei jäänud tegemata.

AS Eraküte Valga katlamaja operaator Raivo Vares ütles, et kui umbes kakskümmend korda oli elekter sisse ja välja lülitunud, panid nad tööle varugeneraatori. Täie võimsusega võivad need töötada kümme tundi järjest. Veeprobleemi polnud, sest katlamaja asub madalas kohas ja neile jätkus torustikku jäänud veest.

Valga lihatööstust elektrikatkestus eriti ei häirinud. Oli ju puhkepäev. Ainus suurem probleem oli, et sulamiskamber lülitas end välja.

Valga linna saunas valitses advendirahu, aknal põles küünal. Polnud vett ja nii polnud võimalik end ka pesta.

Lüllemäel oli põrgulik olukord

Ene Kaas Lüllemäelt ütles, et neil olnud päris põrgu: ei elektrit, vett ega kütet. Esimest korda kadunud vool ära juba öösel kahe paiku. Siis tulnud pool seitse tagasi ja pool üheksa läinud taas ära. Seejärel tuli veel tunni pärast tagasi, aga peagi kadus kuni esmaspäeva ennelõunani. Esmaspäeva hommikul oli näha talunikke, kes üksteise poolt generaatoreid vedasid, et lehmad lüpstud saaksid.

OÜ Raadio Ruut ei saanud hommikuprogrammi edastada ega mingit infot anda.

Päeva peale hakkas häireid olema ka EMT võrgus, väljahelistamisel tekkisid ekraanile sõnumid «võrk üle koormatud» või «kõne pole lubatud».

Seega valitses suuresti teadmatus, kas üldse keegi kuskil liigutab end või millal on võimalik elektrit saada.

Maavanema ülesandeid täitva Kalev Härgi sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et sellises situatsioonis nagu 7. detsembril Valgamaal oli, puudub täielik informatsioon Eesti Energialt.

«Eesti Energia poolne avalik teavitamine toimub üldjuhul vaid plaaniliste elektrikatkestuste korral. Eesti Energia AS rikketelefon 1343 on kahjuks taolistes olukordades ainus võimalus eraisikutel informatsiooni saamiseks, kuna aga see telefon oli üle koormatud, leiame, et otstarbekas oleks taoliste telefonide arvu suurendada,» lausus Härk.

Ta usub, et tarbijad tahaksid informatsiooni saada otseallikast – dispetšerilt, kes teab, missuguste riketega on tegemist ja mida parandatakse ning kui kaugel on tööde järjekord.

Veel eile hommikul ei õnnestunud OÜ Jaotusvõrk Kagu-Eesti juhtimiskeskusest andmeid saada.

------------------------------------------

Elektrita jäi üle 6500 tarbija

«7. detsembril ajavahemikul kell 6–9 lülitus Valga alajaamas välja viis kõrgepingeliini, mille tõttu jäid elektrita 5425 elektritarbijat Valgas ja linna lähiümbruses. Suuremale osale klientidest taastasime elektrivarustuse kell 14.25.

Kahjuks lisandus pärastlõunal veel kaks kõrgepingeriket, mille tulemusena katkes elektrivarustus 1174 tarbijal. Liinide ümberlülitamistega taastasime elektrivarustuse kõigile tarbijatele hiljemalt kell 20.30.

Õhuliinidel põhjustas rikkeid puudele kogunenud jäide, mille raskuse all puud liinidele murdusid. Valga linnas tekkisid rikked kõrgepingekaablite vigastumisest.

Elektrivarustuse taastamine võttis aega, kuna korraga lülitus välja mitu erinevat liini.

Säästmaks tarbijaid rikkekohtade otsimisel proovipingestamiste teel tekkivatest voolukõikumistest, määrasime rikke asukohad kaablite kontrollimise ja alajaama seadmete ülevaatamise teel. See on aeganõudev tegevus.

Kuna elektrivarustuse taastamisel lülitusid koduklientide elektritarvitid – veeboilerid, põrandaküte jms – kohe võrku, tekkis pingestamisel ülekoormus, mistõttu oli tarvis ümber jagada alajaamade koormusi.

8. detsembril selgitasime välja kaablite rikkekohad ning pärast kaabli lahtikaevamist saab öelda kaabli vigastumise põhjuse. Põhjusena võivad kõne alla tulla kaabli isolatsiooni vananemine, ebakvaliteetne kaabli jätk või ebakvaliteetselt paigaldatud kaabel.

Jäitest tingitud kõrgepingerikete tõttu oli 8. detsembril kell 15 Valgamaal elektrita kaks alajaama seitsme tarbijaga. Teateid madalpingeriketest on 50.»

Aare Eiche, OÜ Jaotusvõrk Kagu-Eesti juhtimiskeskuse juhataja