President leiab, et ka eelmised võimuparteid vastutavad riigieelarve eest

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul peaks praegustes majandushädades vastutuse võtma kõik erakonnad, mis valitsenud Eestit aastast 2003. Seda ütles president populaarsesse videoportaali YouTube postitatud videoläkituses.

«Viimasel neljal-viiel aastal kasvasid riigieelarve kulud samas tempos tohutult kiire majanduskasvuga, kohati veelgi kiiremini. Ometi oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta.»

Ta meenutas, et ütles septembri algul Riigikogu ees, et selle parlamendi töö tulemuslikkust hinnatakse selle alusel, kas parlament võttis vastutuse teha ebapopulaarseid otsuseid.

«Nüüd on see aeg käes. Eesti järgmiste aastate eelarvelised kulutused tuleb kaine pilguga üle vaadata, riigi kulutusi veelgi kokku tõmmata ja eelarvetulud kuluartiklitest mõistliku määrani lahti haakida.»

President meenutas, et üleilmses finantskriisis Eestil vastutust ei ole.

«Ometigi saame meist mitte sõltuva kriisi mõju leevendada, olles säästlikud ja ettevaatlikud oma riigi rahakotiga,» rääkis Ilves.

Tema sõnul tuleb leppida mõttega, et riigi panus üldise heaolu kasvu on lähiaastatel mõnevõrra tagasihoidlikum, kui oleme harjunud. «See on Eesti viimaste aastate eelarvepoliitika valus hind.»

Tema sõnul on see karm, aga paraku aus ja ilmselt vältimatu lähenemine. «Soovin seesugust otsekohesust ka parlamendile ja valitsusele.»

Kõige selle kõrval vajab Eesti Ilvese sõnul täpsemat ja selgemat eesmärki kui pelk kulude kokkuhoid. Ilvese sõnul on see Eestil ka olemas – liitumine eurotsooniga 2011. aastal.

«See on töö, mida igal Eesti elanikul, sinul, minul, meil kõigil tuleb juba täna tegema hakata. Kui teeme seda tööd hästi, siis kaitseme iseend ja Eestit tulevaste kriiside ja vapustuste eest,» kõneles Ilves.

Ta meenutas, et kui kümned tuhanded Eesti kodud mattusid lumetormi ajal pimedusse, kui tuhanded autod jäid lumme kinni, tõttasid inimesed hädalistele appi.

«Stiihia peale pole mõtet pahandada. See on vaja üle elada. Positiivse eelhäälestusega, sest teame, et ränk katsumus kestab vaid lühikest aega.»

Ta lisas, et vastastikuse süüdistamise, maailmalõpumeeleolu ja tegutsemistahet pärssiva apaatiaga kestab kriis kauem.

«Targalt tegutsedes saab ka meid ootavast katsumusest ükskord vaid mälestus. Ebameeldiv, kuid tulevikule mõeldes ka vajalik ja õpetlik kogemus.»

    Loe ka neid

    Tagasi üles