Küsimus-vastus

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino
EMT avalike suhete juht Kaja Pino Foto: valgamaalane.ee

Kuidas mõjutas ulatuslik elektrikatkestus EMT tööd?

«Eesti Energia teavitas meid juhtunust. Tegelikult näeb EMT ka ise oma valvekeskuses võrgu hetkeolukorda, nii et EMT seisukohalt oleks pigem määravama tähtsusega see, kui Eesti Energia oskaks prognoosida, millal elektrivarustus saab korda või kui kaua katkestus kesta võib.

Kui rääkida mobiilsidevõrgu tööst elektrikatkestuste korral, siis igal tugijaamal on olemas varuakud, mis peavad sõltuvalt tugijaama koormusest vastu mõned tunnid.

Varuakudest tugijaama katkestusteta töö tagamiseks üldjuhul piisab – see tähendab, et elektrivarustus taastub tavaliselt kiiremini kui lõpeb varuakude ressurss. Pikaajalisema katkestuse korral varuakude ressurss aga lõpeb ning võrgu transiitpunkte (ahel, mida mööda kõned võrgus liiguvad) hoitakse selle järel töös näiteks elektrigeneraatoriga.

Kui tugijaam on aga ahela lõpp-punkt, jääb ta elektrivarustuse taastumiseni lihtsalt tummaks, sest iga tugijaama juurde pole võimalik elektrigeneraatorit panna.

Reeglina võtavad väljalülitunud tugijaama tööpiirkonna üle teised samas piirkonnas töötavad tugijaamad, kuid see tähendabki võrgu võimalikku ülekoormust – töötavad tugijaamad peavad teenindama rohkem kliente kui normaalselt ette nähtud. Nii on ka levi ainult ühe posti jagu, sest piirkonna üle võtnud tugijaamad asuvad kaugemal ja signaal on nõrgem.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles