Intervjuu: Siseminister vaatas üle oma vastutusala

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jüri Pihl.

FOTO: Taimi Käos

Teisipäeval külastas siseminister Jüri Pihl oma vastutusalasse jäävaid ettevõtteid: Valgamaa päästeosakond, Valgamaa politseijaoskond, piirivalve sisepiiri koordinatsiooni koostöö talitus. Minister käis ka ASis Valga Depoo. Kuulas ettekannet transpordilogistika pargi rajamisest ja piiriülese tööjõu liikumisest, kohtus omavalitsuste ja maavalitsuse juhtidega. Leidis ka aega intervjuuks.

Olite alles septembris Valgamaal, mis tõi uuesti siia?

«Ega ma siia halva sõnumiga tulnud. Raha napib aga igal pool ja nii polnud ka minul rahakotti puuga selga võtta. Minu arvates töötavad ministeeriumi allasutused hästi. Piirivalve ja politsei teevad ühispatrulle. Loodan väga, et sellel aastal jääb liikluses hukkunute arv alla 150. Narkootikumide kasvatajaid ja vahendajaid on ohtralt püütud, mõrvade arv on oluliselt varasemast väiksem.

Ühiselamutes ja hooldekodudes on olnud põlenguid, kuid vigastatuid on vähem.»

Päästjad pole rahul tööaja graafikuga ...

«Ja see tuli ka jutuks. Selle muutmine ei ole raske. Võib ka nii, et tööl ollakse kaks ööd ja kaks päeva ning siis on neli ööpäeva vabad. Kuu töötunnid peavad täis tulema. Päästjad olid neli-ja-neli-süsteemiga rahul.»

Tehnika on järjest paremaks läinud, kuid Valga päästeosakonna depoo väljaehitamine on juba nii pika habemega teema, et habe takerdub juba jalgu. Miks?

«Tean ja tahaksin samuti siia uut hoonet. Kahjuks ei saa seda täna lubada. Ehitused on üldiselt odavamaks läinud, kindlasti jõuab ükskord järjekord ka Valga kätte.»

Pikalt on üleval olnud isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni eksisteerimise küsimus piirivalve maa-alal. Milline on teie arvamus selle kohta?

«Käisin ka seekord Pikal tänaval. Krunt tehakse kaheks. Muuseum on kasvatuslikult väga vajalik, nende kasutusse antakse senisest enam hooneid. Valga linn on sihtasutuse moodustanud, maa antakse linnale hoonestusõigusega kümneks aastaks. Siseministeerium eraldas juba nelisada tuhat kroonigi tegevuskuludeks.»

Käisite kuulamas Valga maavalitsuse välissuhete spetsialisti ettekannet transpordilogistika pargi rajamisest ja piiriülesest koostööst. Mida te kuuldust arvate?

«Seda, et siin mõeldakse, kuidas asukohta ära kasutada. Väga meeldiv oli teada saada, mida kohapeal otsustatakse. Koidula piirijaama valmissaamine võib avardada ka kaubavoogude liikumist läbi Valga. Kui ettevalmistused selleks tehtud, saavad arendajad tulla.»

Millest oli tingitud huvi Valga Depoo vastu?

«Valga Depoo on koht, kus saavad tööd ka vanemad inimesed, kellel eesti keelega raskusi, kuid kes muidu kuldsete kätega töömehed. Usin inimene leiab töö ja tasuva töö. See aeg on möödas, kui noor astus uksest sisse ja nõudis 25 000 krooni palka, ilma et oleks küsinud, mis töö teda ootab.

Töökaid inimesi on vaja ärisektorisse, kaitseväkke, minu pärast käigu või välismaal tööl. Kerge pole kuskil, kuid me oleme 500 miljoniga Euroopa kodanikud ja hädaldamiseks pole põhjust. Eesti kodanikel on suured võimalused.»

Kui saaks selle idatransiidi käima, ehk aitaks see majandust? Inimestevahelised suhted on head, kuid riikidevahelised tulevad vahele.

«Peame oma lähinaabritega hästi läbi saama, mitte tülis olema ega iga pisiasja pärast süttima. Heanaaberlikud suhted aitavad mõlemat naabrit. Usun, et tulevikus muutub Eesti kodanikele lihtsaks ka Venemaale sõitmine. Kaovad ka tollibarjäärid.

Majandusraskused ei ole ainult meil, vaid ka lähinaabritel ja need tuleb kuidagimoodi ületada. Mul oli vestlus Valga gümnaasiumis, kus peeti UNICEFi noorte ümarlauda «Kohtumine ministriga». Noortel on huvitavad mõtted ja hea ülevaade maailmas toimuvast. Nad on optimistid.»

Omavalitsusjuhtidega vesteldes tuli välja, et Hummuli kooli juures passib politseiauto, sest õpetajad ei saa lastest jagu. Kuidas kommenteerite?

«Politsei ei saa asendada õpetajat. Laste headus või pahatahtlikkus algab kodust ja kohalikust kogukonnast. Noorte tegevusele eraldatakse päris palju raha ja sageli on üritused koos politseiga. Politseiriiki meil ei ole.»

Pühapäeval, 7. detsembril oli meil äkitselt sügav lumi, polnud elektrit, vett ja kohati ka soojust. Ka omavalitsusjuhid tõstatasid teiega kohtumisel probleemi, et elanikud ei saanud infot maanteeametist ega Eesti Energialt, millised teed on lahti, kaua võivad katkestused kesta. Miks oli see nii?

«Räägin Tallinnas nii maanteeameti kui Eesti Energia esindajatega, kuidas taolistel puhkudel inimesed rohkem infot kätte saaksid.»

    Tagasi üles