/nginx/o/2013/10/04/2477509t1h2b7d.jpg)
Otepää vallas Inni järve äärde endale majad ehitanud pered ei taha leppida kinnisvaraarendaja sooviga püstitada lähedusse kuus uut elamut. Plaan muudaks nende sõnul hajaasutusala tiheasustusalaks ja kasvaks ka reostusoht järvele.
Otepää maaomanikud tülitsevad kinnisvaraarenduste pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel said kõnealused maaomanikud kinnisvaraarendajatega kokku maavalitsuses, kus vaidlusküsimused veel kord läbi arutati. Ühe vaidlustaja Mart Kadastiku sõnul ei saa leppida sellega, et üldplaneeringus hajaasustuse alana märgitud piirkonda nii palju ehitatakse.
«Lähikogukonna inimestele ei ole antud Otepää vallavalitsuselt ühtegi selget vastust, miks tuleb sinna tiheasustusala,» rääkis Kadastik möödunud reedel Valgas.
Samamoodi kinnisvaraarenduse kahtluse alla seadnud Anne Rästa on Inni järve ääres elanud 20 aastat. Rästa sõnul ei olnud tal midagi selle vastu, kui esimesed uued krundid järve ümber tulid. Proua sõnul aga ei saa leppida sellega, et lubamine ei käi kindla praktika, vaid suva järgi, nii et inimesed tahaks nüüd selgust.
Kõnealuse Laasi kinnistu suurus on kolm hektarit. Asub ta Otepää vallas Vidrike külas. Piirkonna näol on tegemist iseloomuliku looduskauni kohaga, kus küngaste vahele järve äärde rajatud mitmeid uusi elamu- ja suvilakohti.
Kokkusaamisel maavalitsuses Otepää valda esindanud planeerimisspetsialist Merle Antoni sõnul on piirkonnas kruntide suurus olnud erinev. Nõukogude ajal jagatud krundid on olnud suhteliselt väiksemad, nüüd on võetud seisukoht, et võiks olla suuremad.
Üldpilt oluliselt ei muutuvat
«Vald on võtnud seisukoha, et kuus maja ei muuda sealset üldpilti oluliselt,» rääkis Anton. Planeerimissspetsialisti sõnul on Inni järve ümbruse hoonestusalade omavahelised kaugused olnud 60st 300 meetrini. Kõnealusel Laasi kinnistul oleks see keskeltläbi 60 meetrit.
Antoni sõnul on Otepää üldplaneeringu eesmärk panna asjad paika nii, et edaspidi ei tekiks enam vaidlusi kas, kuhu ja kui väikseid kinnistuid moodustada võib. Koosolekut juhatanud maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Aare Kittaskki küsis, miks vaieldakse praegu, kui Otepää üldplaneering, mis võiks sellised küsimused kindlaks määrata, on koostamisel.
Kinnisvaraarendaja Tarvo Laasi sõnul võib üldplaneeringu kehtestamine ja kinnitamine võtta mitu aastat. See paneks aga arendajad keeruliste probleemide ette, sest juba on tehtud investeeringud seoses kinnistu ostu ja planeerimisega.
«Uued majad on paigutatud küngaste vahele järvest eemale, nii et nad ei jää silma nii nagu praegused,» rahustas Laas planeeringuala naabreid. «Enne on tehtud sinna ka palju väiksemaid krunte. Meie plaanid ei tekita tiheasustusala.»
Eelmisel aastal peetud konsultatsioonidel on naabrid pakkunud kinnisvaraarendajale kompromissi, et vaidlusalusele kinnistule rajataks neli maja. Ent Laasi sõnul on nende pakutud kuus maja suurte läbirääkimiste tulem asjaomaste instantsidega ja seda järgides on teinud arendajad ka oma plaanid, nii et nelja majaga nad enam leppida ei taha.
Lisaks konkreetsele küsimusele Laasi kinnistule planeeritava majade arvu kohta kuulati koosolekul ära ka mitu muud vaidlust, näiteks küsimus, kust hakkab tulevikus minema autotee ja kas keskkonnamõjude hindamine arendusel on vajalik.
Maavalitsuses peetud koosoleku tulem oli, et kõik osapooled ütlesid oma seisukohad kõnealuse maatüki arendamise koha pealt välja. Järgmisena on pall maavanema kt käes, kes annab omapoolse hinnangu, mis on vallavalitsusele lõpliku otsuse tegemiseks siiski vaid soovituslik.
30ruutmeetrisest majast sai 150 ruutmeetrit
Teine probleem, mis korduvalt reedeses vaidluses maavalitsuses üles kerkis, oli seotud Laasi-nimelise kinnistu naabruses asuva Väike-Laasi kinnistuga, mis varem on kuulunud Tarvo Laasile. Praegu juhatab mees kinnistul uue omaniku alustatud ehitustöid.
Mäekülje ja järvekalda vahel asuval kinnistul on juba kaevatud vundamendiauk ja ehitajad on alustanud keldrikorruse seinte rajamist. Laasi kinnistu naabri Verni Loodmaa majast on rajatav hoone paarikümne meetri kaugusel.
Loodmaa sõnul sai omanik loa rajada Väike-Laasi kinnistule neljakümneruutmeetrise hoonealuse pinnaga suvemaja, puuduvad kooskõlastatud lahendused hoonele nii vee kui kanalisatsiooni jaoks. Vee ja kanalisatsiooni probleem on samamoodi lahendamata ka Laasi kinnistul planeeritava kuue maja juures. Arendaja sõnul ei olegi need aga sellises arendusfaasis vajalikud.
Praegu Väike-Laasi kinnistul ehitatava hoone keldrikorrus haarab enda alla pea 80 ruutmeetrit. Tarvo Laasi sõnul on kõik siiski seaduspärane. Vahepeal muudetud vallavalitsuse otsusega sai omanik loa ehitada krundile väikeehitis ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit.
Väidetavalt mahubki projekti kohaselt ehitatava hoone maa peale jääv osa 60 ruutmeetri sisse, nii et seaduse silmis oleks kõik justkui korrektne. Samas tuleb koos keldri ja katusealuse pinnaga kokku praktiliselt kolm kasutatavat korrust.
Verni Loodmaa ei taha uskuda, et seadusandja on väikeehitise puhul silmas pidanud 150ruutmeetrise kasutuspinnaga maja, mille rajamise puhul vallavalitsus ei ole nõudnud isegi kanalisatsiooni ja veesüsteemide projekti.
Loodmaa sõnul uskus ta naaberkinnistu piiridega nõusolekuks allkirja andes vallavalitsuse ametniku sõnu, et Väike-Laasi kinnistule ehitusluba ei anta. Täna on reaalsus selline, et vahetult tema maja külje alla väiksele maasiilule kerkib justkui seaduslikult 150ruutmeetrine maja.
Väike-Laasil peatati ehitamine
Teisipäeva pärastlõunal, kui kohapeal Inni järve ääres hetkeolukorda kaemas käisime, leidsime vundamendiaugu äärest nõutud ehitusmehed. Ümberringi kaunis talveilm, lumised puud ja järvelt paistmas esimene jääkirme, kurtsid Pärnu kandist kohale tulnud ehitusmehed, et neil ei lasta rahulikult tööd teha.
Meeste muret võib mõista. Samal päeval käisid objekti koha peal üle vaatamas ka vallavalitsuse ametnikud, kes avastasid ehituse projektis vastuolusid lubatuga ja panid ehitustööd seisma. Kolmapäevaks kutsuti Otepää vallavalitsusse hoone projekti koostaja, et puudusi arutada.
Eile kell kaks algas Otepää vallavalitsuse koosolek, et Väike-Laasi kinnistu hetkeolukorra osas oma seisukoht kujundada.