Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/13/162822t1hbd05.jpg)
Majandusraskused on Valgas oluliselt suurendanud sotsiaalabi vajajate hulka. Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeli sõnul on aga võimatu aidata neid, kes abi vastu võtta ei soovi, eelistades tänavaelu.
Palju Valgas praegu sotsiaalabi vajajaid on?
«Jaanuaris elas Valgas toimetulekutoetusest 404 peret, neist umbes kolmandik olid lastega pered. Toetuse taotlejate arvu tõus algas 2008. aasta novembris. Majandusõitsengu ajal sai toimetulekutoetust 170 peret; talviti, kui üüriarved suuremad, 200. Eelmisel aastal lisandus aga 150 vaesuses elavat peret.
Vaesuses elavate perede olukord on aga võrreldes näiteks varasemate madalseisudega praegu kardinaalselt teistsugune, sest suures osas ollakse laenuorjuses.
Eluasemelaenude makseid toimetulekutoetuse puhul väljaminekuna ei arvestata. Küll aga ei harrastata Valgas seda praktikat, mis iseloomustab Tallinnat, kus toetuse taotleja lähedaste abi laenu tagasimaksmiseks võetakse arvesse pere sissetulekuna ning laenuorjuses pered jäetakse ka leivarahast ilma.
Kahetsusväärselt on tegemist ühe ja sellesama seaduse erineva tõlgendamisega ning kahjuks pole ka seaduseandja astunud mingeid samme segaduse likvideerimiseks.»
Palju sotsiaaltoetusi välja makstakse?
«Perele makstava sotsiaaltoetuse suurus on erinev. Toimetulekutoetuse puhul sõltub see pere sissetulekutest ja väljaminekutest, summa võib olla 100 kroonist 7000ni. Tegemist on nii-öelda sissetulekuid ja väljaminekuid tasandava toetusega, ehk siis kokkuvõttes elavad need pered kõik toimetulekupiiri suurusest summast.
Täiendavad sotsiaaltoetused on eri suurusega, sõltudes tehtud kulutuse suurusest. Kehtestatud piirmäärade kohaselt võivad need olla 300 kuni 1000 krooni, erandjuhtudel on võimalik teha ka suurema toetamise otsuseid. Iga taotlus vaadatakse individuaalselt läbi, arvestades pere vaesusriske, laste olemasolu ja mitmeid muid tegureid.
2009. aastal maksti näiteks toimetulekutoetusi kokku
6,9 miljonit krooni, see raha tuli riigilt. Valga on 2010. aasta eelarvesse planeerinud 3,27 miljoni krooni eest täiendavaid sotsiaaltoetusi, sealhulgas näiteks sõltumata sissetulekutest makstavad sünnitoetused, ranitsatoetused ja kolme kooliskäiva lapsega pere koolitoetus.
Sotsiaalteenuseid osutavate mittetulundusühingute toetamiseks antakse ligi miljon, mujalt ostab linn sotsiaalteenuseid sisse 700 000 krooni eest.»
Milline on hoolekandeasutuste koormus?
«Valga hoolekandekeskuses saavad abivajajad küll vajaliku koha, kuid vajalik oleks kohtade arvu suurendada. Valga haiglal on investeerimisallikad olemas ning ilmselt juba sel aastal läheb lahti haiglakorpuse kasutamata osa väljaehitus, et pakkuda rohkem hooldekodu ja hooldusravi kohti.
Sotsiaalkorterite ja sotsiaalmajas elamispinna vajajate arv suureneb, kuid siin pole otseselt tegu värskelt töötuks jäänud inimestega. Pigem on pikaajaliste töötute probleemid süvenenud ja paraku ei suuda ka sotsiaalpindade praegused elanikud iseseisvat elu alustada.
Valga lastekodus on umbes 30 last, töötuse suurenemise tõttu aga pole küll lapsi lastekodusse paigutatud. Lastekodu ei saa asutusele seatud nõuete tõttu rohkematele lastele teenust pakkuda. Samas tekiks kohe probleem, kui peaksime mõnest suuremast perest lapsed ära võtma. Selleks, et vanem ei saaks oma last Valga lastekodus mõjutamas käia, on lapsi paigutatud ka teistesse Eesti lastekodudesse.
Puuetega inimeste koda on rahvarohke, arvestuslikult käib seal erinevatel aegadel kokku umbes 800 inimest.
Töötute programme saame ellu viia vastavalt töötukassa tellitavale teenuste mahule, kuid need ei ole suurenenud.»
Ütlesite, et plaanis on hooldekodu laiendada. Kust asutus toimimiseks raha saab?
«Hooldekodu klient tasub 90% oma pensionist, kohamaksumus on 8100 krooni. Puudujääva osa tasuvad kas eaka ülalpidajad – lapsed, pärijad – või eakas ise oma vara arvelt, näiteks kui talle kuulub kinnisvara. Nende puudumisel tagab rahastamise linn oma eelarvest.»
Palju oli mullu tarvis vältimatut sotsiaalabi osutada?
«Vältimatu sotsiaalabi on oma olemuselt püsivalt mujal elava ja Valgas hätta sattunu inimese abistamine esmavajalikuga, nagu toit ja peavari. Samamoodi osutatakse Valga elanikele vältimatut abi mujal.
Sellise abi maht ei ole suur, pigem on tegemist üksikute niinimetatud maailmaränduritega, kelle probleemi üritame koos tema elukohajärgse omavalitsusega kiiresti lahendada. Aga sooja toidu ja peavarju anname kindlasti – vajadusel ka bussipileti raha, et ta koju saaks sõita.
Valga on hädas siit Tallinna õnne otsima läinud inimestega, kes seal töötuks ja kodutuks jäänud. Õigemini on aga kodutus elustiil: Tallinna minnaksegi tihti kodutuks olema, et kasutada avaraid võimalusi kerjata ja juhutöid teha ning õhtuks endale mahajäetud majades ulualust leida.
Selle talve külm on need probleemid eriti esile toonud. Alles tõime Tallinnast ära kaks külma tõttu varvasteta jäänud meest. Nad ei olnud sugugi nõus Valka tulema, kuigi pakkusime neile sooja tuba ja toitu hooldekodus. Esimesel võimalusel plaanivad nad Tallinna tagasi pöörduda.»
Kuivõrd tuntakse huvi sotsiaalnõustamise vastu?
«Sotsiaalnõustamine on iga sotsiaalabiametisse pöördumise lahutamatu osa. Sellega tegelevad vastavalt töövaldkonnale kõik sotsiaalabiameti kaheksa ametnikku. Aktiivsel toimetulekutoetuste vormistamise perioodil – kuu esimesel kolmel nädalal – on meil suured järjekorrad.
Esmalt hõlmab nõustamine inimese ja pere abivajaduse hindamist ja linnapoolsete sotsiaaltoetuste ja -teenuste pakkumist.
Teisalt lahendatakse probleeme, mis perel seoses oma teiste õiguste realiseerimisega. Näiteks abistame pensionite ja riiklike toetuste vormistamisega. Tutvustame, lepime kokku ja vahel tassime ka käekõrval kohale kuhugi asutusse, kui inimene enam pöörduda ei taha, ei oska või ei saa.
Tihti oleme advokaadi rollis. Peab tunnistama, et puudulike sotsiaalsete oskustega inimene satub hätta ametnike juures, kes ei taha, ei oska või ei viitsi inimese probleemi süveneda ega lahendusi otsida. On tulnud ette olukordi, kus peame ka kurjustama ja teiste riigiasutuste ametnikele kehtivaid seadusi tutvustama, et hätta sattunud inimesele õigusi tagada.
Sotsiaalnõustamine hõlmab järjest enam võlaprobleemidega tegelemist. Oleme siinkohal nii-öelda vahemehe rollis. Tutvustame inimesele tema õigusi ja aitame dokumente vormistada. Kahjuks väga keerulisi võlaprobleeme lahendada ei suuda, aga ka siis otsime kindlasti sobivaid lahendusi.»