Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Laulupidu väärtustab Jānis Cimze pärandit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Eleri Lõhmus/Valgamaalane

Valgas ja Valkas leiab järgmise aasta 31. mail aset rahvusvaheline Liivimaa laulupidu, mis pühendatud Jānis Cimze 200. sünniaastapäevale, andis teada Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist.

Osalevad koorid nii Eestist kui Lätist. Praeguseks on nõusoleku osaleda andnud juba Valga ja Valka ning Valgamaa ja Vidzeme piirkonna kollektiivid. Sündmusele annavad professionaalset kaalu Eesti Kontsert ja Läti Kontsert. Esinema on tulemas RAM ja Eesti Kaitseväe Orkester Peeter Saani dirigeerimisel ning saksofonide kvartett Riiast, laulavad Riia Toomkiriku ja Jāzepa Mediņa nimelise muusikakooli poistekoorid.

Eesti-Läti ühendkooride esituses tuleb eesti keeles ettekandele G. Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm». Laulupeo finaaliks on kavandatud suurejooneline muusikaline üllatus, samas kasutatakse ära ja võimendatakse ümbritseva looduse võlud.

Valga linnavalitsus ja Valka kihelkonnaduuma ootavad laulukoore suurele rahvusvahelisele Liivimaa laulupeole kogu Eesti- ja Lätimaalt. Küllakutse saavad ka Valga ja Valka sõpruslinnade koorid.

Kooride registreerimine peole on alanud. Laulukooridel palutakse selleks kuni 20. detsembrini saata kiri Valga linnavalitsuse üldmeilile või võtta telefonitsi ühendust võtta Sirje Pässiga.

Cimze seminar (Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar) töötas aastatel 1849–1890 Valgas ning sealt kasvasid välja Eesti tuntud kultuuri- ja haridustegelased, teiste hulgas Carl Robet Jakobson, Ado Grenzstein, Hans Einer, Aleksander Kunileid, Joosep Kapp ja Aleksander Läte.

19. sajandi keskpaiku asutasid Jānis Cimze kasvandikud — nii lätlased kui eestlased — aktiivselt laulukoore ja seltse, mis lõi eeldused esimese Eesti üldlaulupeo korraldamiseks 1869. aastal.

Valga linnapea Kalev Härgi sõnul on Jānis Cimze näol meil, eestimaalastel, Läti rahvaga ühine suurkuju, kelle hariduslik ja kultuuriline pärand on mõjutanud nii Eesti kui Läti ajalugu. «Liivimaa laulupidu ongi pühendatud Jānis Cimze sünniaastapäevale ja tema panuse tähtsustamisele, et jätkata Eesti-Läti koorilaulu traditsiooni järjepidevust,» ütles Härk.

Märksõnad

Tagasi üles