Küünlameri, hauad ja suitsuvorstid ehk kuidas ajakirjanikud käisid erasurnuaia avamisel

Kui esmapilgul jäi arusaamatuks, millega võib võltshaua puhul tegu olla, siis hiljem selgus, et seal olid maalid ning et nende nägemiseks tuli külastajatel välja käia endale sobiv summa. Kahest küünlast antud olukorras ei piisanud. Foto: Eveliis Eek / Valgamaalane

Kui ajakirjanikud erasurnuaeda ehk küüni jõuavad, on küünlad süüdatud ja paaril kohalikul külamehel juba paras vint sees.

Ametiauto kenasti suure hurraaga liiga põlluservale pargitud, juhatatakse meid ümber nurga küüni ukse juurde. On kottpime, kell on kaheksa õhtul ja oleme tulnud Helme vallas asuva Tiigikalda talu küüni erasurnuaia avamisele.

Teadmata, mis meid ees ootab, oleme siiski valmistunud millekski eepiliseks, sest olgem ausad – mitte just iga päev ei saabu teadet, et kuskil avatakse erasurnuaed. Teineteise teravatele silmadele lootes ja muidugi ka mobiiltelefoni valguse toel jõuame ukse juurde, paotame selle valla ja meile avaneb küllaltki tavapäratu vaatepilt.