/nginx/o/2013/10/25/2572666t1h22a9.jpg)
Alates tänasest, 25. oktoobrist on Eesti Haigekassas ravikindlustatud isikul võimalik minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse saama plaanilisi tervishoiuteenuseid ja taotleda hiljem nende teenuste eest hüvitist. Sama võimalus kehtib ravi käigus väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel.
Kuigi patsientide vaba liikumise direktiivi ülevõtmise eelnõu menetlus Riigikogus veel kestab, on otsustatud hüvitamise mõttes Eesti patsientide ootuseid mitte petta. Hüvitist saab hakata taotlema seaduseelnõu jõustumise hetkest ning seda makstakse tagasiulatuvalt neile, kes saavad teenust teises ELi liikmesriigis alates 25. oktoobrist.
Välismaale siirduval patsiendil tuleb arvestada, et kohapeal tuleb teenuste eest tasuda ise ning haigekassa maksab hüvitist enda tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenuse maksumus on suurem kui tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb tekkinud hinnavahe patsiendi kanda.
Samuti jäävad patsiendi kanda omaosaluse, sõidu- ja muud kulud, mida ei hüvitata patsiendile Eestis sama tervishoiuteenuse saamise korral.
Et olukorda inimestele paremini selgitada, on loodud ka patsiendi vaba liikumise kontaktpunkt.
Kontaktpunkti poole pöördumise vajaduse korral on eelistatuim kontakteerumisviis e-kiri või kiri, kuna sellega on tagatud kõikide päringute kohale jõudmine ning välistatud võimalik vääritimõistmine. Kontaktpunkt teeb info andmiseks tihedat koostööd Eesti Haigekassa, terviseameti, ravimiameti ja tervishoiuteenuste osutajatega.