Kahe nädala jooksul on maksu- ja tolliamet süvendatud kontrolli võtnud 109 maksupettuse kahtlusega autot, mille puhul maanteeamet on peatanud registritoimingute tegemise. Käibemaksu on nende kontrollide raames laekunud ligi 64 000 eurot.
Süvendatud kontrollid toovad välja süsteemsed petuskeemid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on koostöös AMTELi ekspertidega hinnatud 242 sõidukit ja hetkeseisuga on maanteeamet maksu- ja tolliameti ettepanekul peatanud registritoimingud 36 sõiduki puhul. 13 juhul on kasutatud võimalust tagada käibemaksulaekumine ostja või müüja poolt summa ettemaksukontole kandmisega, ehk siis käibemaksusumma kanti juba riigile üle.
Üks äriühing on kontrollide raames tuvastatud maksupettuse skeemide tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, nelja äriühingut ootab sama tagajärg juhul, kui nad ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist või koguneb menetluse käigus piisavalt tõendeid nende osalemise kohta käibemaksupettuses.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm nentis, et kontrollide käigus tuvastatud muster on üsna ühesugune – sõidukid soetatakse mittetegutsevate äriühingute kaudu, mille juhatuse liikmeteks on ametliku sissetulekuta isikud. „Müügitehingult jääb käibemaks riigile tasumata, ostja soetab sõiduki aga ettevõtte nimele ning küsib riigilt sisendkäibemaksu tagasi.“
Ta tõi välja, et sellega käibemaksusüsteemi kuritarvitused ei piirdu, sest lisaks tehakse ettevõtte nimele soetatud autoga sageli ka oma erasõidud, kuigi raamatupidamises see nii ei kajastu.
„See tähendab, et sõiduki omatarbelt ja erisoodustustelt makse ei maksta ning see on seaduserikkumine, mille kontrollimine on suur koormus nii riigile kui ettevõtjale. Lisaks võimaldab see hoida ettevõttes madalamat palgataset, mis omakorda kahjustab ausat konkurentsi,“ selgitas Helm.
Mõned näited kontrollide käigus tuvastatust:
Äriühing soetas esialgse info kohaselt sõiduki põhivaraks, kuid kui maksuhaldur selgitas, et sõiduk vabastatakse tingimusel, et see jääb äriühingu põhivaraks ja registrisse lisatakse märge, et nimetatud sõiduki edasimüügil informeeritakse jällegi maksuhaldurit, siis teavitas isik, et ta tahab sõidukit ikkagi müüa. Sõiduk vabastatakse käibemaksu laekumise tagamisel.
Teine äriühing oli dokumentidest nähtuvalt sõlminud eraisikuga sõiduki müügilepingu. Äriühingul töötajaid ei ole ja on vaid üks juhatuse liige, kes väitis, et ei tea sõiduki müügist midagi. Peale dokumentidega tutvumist asus juhatuse liige seisukohale, et on siiski lepingu sõlminud, kuid ostja loobus tehingust ja sõiduk jääb nüüd äriühingule põhivaraks. Kuna aga maanteeametis jäi sõidukile märge, et omanikuvahetuse puhul teavitatakse maksu- ja tolliametit, siis juhatuse liige teatas, et soovib ikka sõidukit müüa ning hetkel tegeleb sellega, et tasuda sõiduki müümisel ettemaksukontole ära käibemaks.
Kolmandal juhul olid kaks sõidukit esitatud juba varasemalt Eestis esmasele registreerimisele, kuid vahepeal seoses võõrandamisega registrist jälle kustutatud. Nüüd on aga äriühing, mille juhatuse liige on Läti kodanik, ostnud mõlemad sõidukid uuesti Läti ettevõttelt ja teinud taas Eestis registreerimiseelse ülevaatuse.
Üks 200 euro suuruse kuukäibega äriühing ostis Porsche, kusjuures üks Porsche oli tal olemas juba eelmisest aastast. Esimese auto ostuks võttis väidetavalt laenu, teise kohta andmed veel puuduvad. Käibe pealt igatahes võimalust laenud tagasi maksta ei nähtu.