Hooldamata küttekehad põhjustavad aastas sadu põlenguid

Küttekolle. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 200 tulekahju, andsid teada IF kindlustus ja Eesti Korstnapühkijate Koda.

Päästeameti andmetel oli Eestis möödunud aastal 108 hooldamata küttekehast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 117 põlengut ning nendes hukkus ka üks inimene. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.

Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja-korstnapühkija-meister Leo Kalme sõnul on lisaks hooldamata kütteseadmetele probleem ka nende kasutamine.

«Paljud tuleõnnetused saavad alguse näiteks sellest, et ahjuesisele põrandale ei ole paigaldatud tulekindlat materjali ning praokil ahjuuksest välja kukkuvad kuumad söetükid süütavad põranda. Samuti on olnud juhtumeid, kus kuum tuhasahtel tühjendatakse plastmassist ämbrisse või sootuks kilekotti ning taas kord on kahjutuli valla,» lisas Kalme.

Kalme mainib veel, et puhastatud korstnal on kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.

Leo Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:

1. Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.

2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.

3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20-40 protsenti.

4. Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.

5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).

Kolm aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija.