Aktiivselt liigub iga kolmas Eesti elanik

Alati ei pea rassima jõusaalis või jooksma. Piisab ka kiir- või kepikõnnist, et oma südamele head teha.

FOTO: Arhiiv/Valgamaalane

Eesti Olümpiakomitee sel sügisel korraldatud liikumisharrastuse uuringu tulemustest selgus, et liikumisharrastusega tegeleb piisavalt 39 protsenti Eesti elanikest.

Eesti Olümpiakomitee sel sügisel korraldatud liikumisharrastuse uuringu tulemustest selgus, et liikumisharrastusega tegeleb piisavalt 39 protsenti Eesti elanikest.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht ja Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala doktorant Peeter Lusmägi märkis, et kuigi 39 protsenti ei ole kõrge näitaja, on see ometi 11 protsenti enam kui viieteistkümne aasta eest.

«Samas tõi uuring esile olulise rahvuste vahelise erinevuse regulaarse liikumisharrastuse viljelemisel. Vähemalt kahel korral nädalas tegeleb teadlikult liikumisharrastusega 44 protsenti eestlastest, kuid vaid 28 protsenti mitte-eestlastest,» ütles Lusmägi.

Lusmägi sõnul on murettekitav, et liikumisharrastusega ei tegele üldse 32 protsenti eestlastest ning 40 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks põhjusteks liikumisharrastusega mittetegelemisel mainisid vastajad ajapuudust, väsimust pärast tööd ning huvipuudust ja mitteviitsimist.

Samas tõid kehaliselt mitteaktiivsed vastajad välja, et liikumisharrastusega aitab alustada pere või kaaslaste suurem toetus, praegusest suurem sissetulek ning tööandja toetus sportimiskulude osaliseks hüvitamiseks.

«Positiivne on, et kui kümme aastat tagasi puudus sobiv sportimiskoht, siis praeguseks ei ole see asjaolu enam takistav tegur liikumisharrastusega tegelemisel. Paranenud on nii sportimisoskused kui üldine tervislik seisund,» lausus Peeter Lusmägi.

Tema sõnul oli üllatav, et liikumisharrastuse üritustest osavõtjate arv ei ole kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Uuringus osalenutest 80 protsenti ütles, et ei ole viimase aasta jooksul rahvaspordiüritustest osa võtnud.

Tervelt 89 protsenti vastas, et tegelevad liikumisharrastusega omaette, sõpradega või koos pereliikmetega. Vaid 11 protsenti on liitunud mõne liikumisrühma või spordiklubiga.

«Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige suurem potentsiaal regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu kasvatamiseks on mitte-eestlaste ja eakamate inimeste hulgas. Uuringu tulemusi võtame kindlasti arvesse »Liikumisaasta 2014« tegevusi ja sõnumeid kavandades,» ütles Lusmägi.

Uuringu viis läbi 2013. aasta augusti lõpus TNS Emor ning küsitleti 1000 inimest vanuses 15–74 kõikidest Eesti maakondadest. Uuringus saadi võrreldavaid andmeid 1998. ja 2003. aastal läbi viidud küsitlustega. Uuringu töötas välja Peeter Lusmägi ning selle läbiviimist rahastasid kultuuriministeerium, EOK ja Eesti Spordimeditsiini klaster SportEST koostöös Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondiga.

Eesti Olümpiakomitee tööd toetavad suures osas Eesti ettevõtted. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO, Ilves Extra, JCDecaux, Monton, NIKE, Olympic Casino Eesti, Paf Grupp, Silberauto.

Tagasi üles