Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer
Saada vihje

Katuseraha: hobuste DNA uurimisele, kirikule, koolile ja noortele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vana-Tori Hobuse Ühingu eestvedaja Ute Wohlrab on rahul, et osa katuserahast tuleb hobuste geeniuuringutele, sest muidu oleks raskusi raha kokkusaamisega.
Vana-Tori Hobuse Ühingu eestvedaja Ute Wohlrab on rahul, et osa katuserahast tuleb hobuste geeniuuringutele, sest muidu oleks raskusi raha kokkusaamisega. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riik toetab tuleval aastal esimest korda Vana-Tori Hobuse Ühingut, mida veab Puka vallas sakslanna Ute Wohlrab, kes aastaid vana-tori hobuste eest sõjakalt seisnud.

«See oli väga suur üllatus! Ma ei arvestanud sellega. Kes arvestakski?» lausus Wohlrab, lisades, et riik ei ole talle varem raha andnud. 3000 eurot riigieelarvest kulub vana-tori hobuste geeniuuringutele.

Wohlrab saatis paar nädalat tagasi Riigikogu maaelukomisjonile kirja, milles avaldas pettumust, et vana-tori hobune ei ole jõudnud ohustatud tõugude nimekirja.

Maaelukomisjonist helistas talle pärast seda Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Riigikogu liige Priit Sibul, kes on Wohlrabiga suhelnud nii enne kui pärast kirja saabumist. «Tundub, et see ühing tegeleb õige asjaga,» põhjendas Sibul, miks tegi ettepaneku anda ühingule raha. «Vana-tori hobuste säilimine on oluline.»

Rahajagamise miinused

Sibul leiab, et miinuseid niinimetatud katuseraha jagamisel leidub. See on saanud kriitikat, sest on läbipaistmatu ja saadikud suunanud raha ka endaga seotud ettevõtmistele.

«See tekitab ühiskonnas arusaamatusi. Mul on hea meel, et asi on viimastel aastatel kõvasti avatum olnud. Muudatusettepanekute juures peaksid olema kirjas konkreetsed persoonid, kes need teinud. Iga saadik, kes ettepaneku on teinud, peaks suutma seda põhjendada,» rääkis Sibul.

Katuseraha toomine väiksematesse kohtadesse pole lihtne ei Sibula ega reformierakondlasest rahvasaadiku Meelis Mälbergi sõnul.

«Tahtmisi on alati kordades rohkem kui võimalusi,» sõnas Sibul. «Osa ettepanekutest arvestati, osa mitte.»

«Raha ei ole kunagi väga palju ja kolleegidele tuleb tõestada, et üks või teine asi on vajalik. Seepärast üritame teinekord väiksematest kohtadest tulnud saadikutega seljad kokku panna,» märkis Mälberg.

«Need summad lepitakse fraktsioonide tasemel kokku. Öeldakse, et sul on võimalus nii palju anda ja vali, millele. Meil, opositsioonil, ei ole parlamendis sõnaõigust. Võtad, palju sulle antakse,» rääkis keskerakondlasest Riigikogu liige Heimar Lenk.

Opositsioonilt raha pensionäridele ja kirikule

Opositsiooni suurim summa ehk 20 000 eurot läheb maakonnas Valga Vladimiri Jumalaema kirikule, mille koguduse moodustavad peamiselt vene rahvusest inimesed. Valgamaa pensionäride ühendus saab 5000 eurot. Venekeelne elanikkond ja pensionärid on ka peamised Keskerakonna valijad.

«Tahan toetada vanu inimesi ja hädas olijaid. Valgas on venekeelne elanikkond surutise all: neil ei ole venekeelset lehte ega portaali, nad pole kursis linnas toimuvaga,» sõnas Lenk. Ta lisas, et pole vaja nõuda, et vanem inimene eesti keele selgeks õpiks. «Viimasel ajal ei taha ka noored eesti keelt õppida, sest Euroopas on teised keeled.»

Reformierakonna üks ettepanek on osta 15 000 euro eest Lülle­mäe põhikoolile õppevahendeid. Sel aastal erakonna nimekirjas kandideerinud direktori Tiit Lepa kinnitusel on kool igal aastal raha saanud – küll väiksemaid summasid, näiteks 5000 eurot. «Mina ei oleks selleks muud teinud, kui kooli juhtinud,» väitis ta.

Sotsiaaldemokraadid pidid suu katuserahast puhtaks pühkima. «Opositsioonis oled nagu sõjas – kogu aeg teine. Valija ütleb ka, et sa, Rein, midagi ei tee,» ütles riigikogulane Rein Randver, kes kuulub sotside ridadesse.

Randver soovis, et raha saaksid Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja Valga haigla.

Valga haigla juhataja Marek Seer täpsustas, et inventari vajab aktiivravi. Nimekiri olevat pikk, sobiks iga summa. «Aktiivse nõukogu liikmena, kes ta (Rein Randver – M. V.) on, on temaga sellest juttu olnud,» lausus Seer, lisades, et see pole olnud hiljutine jututeema.

Militaarpark oli huvitatud 25 000 eurost, et teha korda tank, panna lageda taeva all seisev tehnika katuse alla ja strateegilise taktikamängu jaoks arvutid osta.

Kuhu läheb Valgamaal katuseraha?

Keskerakond

Valga

Vladimiri Jumalaema kiriku renoveerimistööd 20 000 €
Valgamaa pensionäride ühenduse inventar  5000 €

Reformierakond ja IRL

Karula vald

Lüllemäe põhikooli õppevahendite soetamine 15 000 €

Hummuli vald

Hummuli aleviku mänguväljaku rajamine 15 000 €

Puka vald

Puka taastuskeskuse (avaliku sauna) renoveerimine 15 000 €
MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühing, DNA uuringud 3000 €

Valga linn

Valga põhikooli raamatukogu sisustuse soetamine 10 000 €

Tõrva linn

Tõrva avatud noortekeskuse korvpalliväljaku renoveerimine 5000 €
Spordiväljaku rajamine 10 000 €

Otepää vald

Hariduskonverentsi korraldamine 3000 €
Seltsimaja inventari soetus 5000 €

Taheva vald

Hargla põhikooli rekonstrueerimine 10 000 €

Märksõnad

Tagasi üles