Hukkunute naaber: aimasin, et ükskord midagi halba nendega juhtub

Kuna tulekahju oli Liia ja Kalevi korteri peal asuvates eluruumides, oleks õnnetus võinud vinguhaisu tõttu lõppeda veelgi traagilisemalt, kui vanapaar poleks õigel ajal üles ärganud.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eile öösel röövis tuleõnnetus kahekorruselises kortermajas elu mehelt ja naiselt, kes naabrite sõnul veetsid viimased nädalad elektrita ja küünlavalgel.

«See oli nagu ette aimata, et ükskord midagi halba juhtub. Kui kuulsin, et neilt elekter ka võetakse, oli kohe väga halb eelaimus,» rääkis Valgamaal Põdrala vallas Riidaja külas asuva kortermaja elanik Liia.

Tema ja ta abikaasa Kalev elavad hukkunud elukaaslaste Tiiu ja Jaani korteri all. Peale nende on maja teises otsas veel üks korter, kus elanikud sees, ülejäänud korterid seisavad tühjana. «Kalev läks hommikul vetsumajja ja siis tundis vinguhaisu. Tema ärkamise pärast tõusin ka mina ja tundsin ka haisu, helistasime kohe päästeametisse. Tundsin kohe, et midagi paha on juhtunud,» rääkis Liia.

«Tohutu ving oli siin sees ja meil oli ikka väga uimane olek ka,» lisas Kalev.

Kõige kiiremini olid Liia sõnul kohal Tõrva päästjad. «Kõik käis väga kiiresti, kohe tõmmati voolikud välja ja murti korteriuks maha. Suitsusukeldujatel sai aga ruttu selgeks, et elus polnud seal korteris enam keegi,» rääkis Liia.

«See võis ikka jube küll olla! Kui päästjad tulid korterist õue, siis rääkisid, et vaatepilt oli õõvastav,» lisas ta.

Päästeameti esindaja sõnul põles toas ühe toa põrand, kuid korteri kõik ruumid said kuuma- ja tahmakahjustusi. Kuigi tuli ja suits alumisse, Kalevi ja Liia korterisse ei jõudnud, said nemadki omal nahal tunda vingu laastavat mõju. «Selline kibe ving – kui välja läksime, ei jõudnud äragi köhida. Veel praegugi tuleb köhahoog peale,» rääkis Liia.

Ka on nende magamistuba, mille kohal kustutustööd käisid, vett täis. «Ei ole tahtnud sinna tuppa minnagi, ootan lapse Võrust ära ja siis võtame magamistoa ette,» rääkis Liia.

Kalevi sõnul ei ole nad eriti tubasid tuulutada saanud. «Suitsu tuli ülevalt akendest välja nagu katlamaja korstnast. Eks vaibad ja kõik seal põlesid,» rääkis ta.

Elu küünlavalguses

Liia teadis rääkida, et kui Tiiut õuel nägi, oli too tihti poodi küünalde järele minemas. «Kui paar nädalat tagasi elekter välja lülitati, siis ilmselt nad toas küünalde abil õhtuti vaid nägidki. Sooja saamiseks kütsid ehk pliiti,» ütles ta.

Jaan ja Tiiu olid elukaaslased, kel kummalgi kolm last, ühiseid lapsi paaril polnud. «Ei oska öelda, kuidas nende suhted lastega olid, võib-olla ei kiitnud lapsed nende eluviise heaks,» mõtiskles Liia. «Eks nad olid natuke oma eluga ka ummikusse jooksnud, tarvitasid alkoholi ja tegid palju suitsu.» Kortermajas elasid nad juba 1970. aastate algusest.

Vanapaar tundiski hukkunuid sellest ajast saadik, kui nad majja elama kolisid. «Tulin siia kakskümmend aastat tagasi, Kalev elab Riidajas 70ndate algusest saadik,» ütles Liia.

Tema sõnul ei tule hukkunute eluviiside mõistmiseks kaugele vaadatagi. «Trepikoda ja trepipealne annab päris hea pildi, milline oli nende elustiil, samas olid nad ikkagi toredad inimesed. Tiiu oli tohutult töökas: võis aiamaale või kasvuhoonesse minna tööle varahommikul ja naasta hilja õhtul. Tegi kõiki töid vägagi põhjalikult. Seda, miks nende elu viimasel ajal kurvema elulaadi poole kaldus, ei oska öelda,» rääkis Liia.

Suitsuandurit polnud

Valgamaa vanemoperatiivkorrapidaja Gehrt Kompuse hinnangul oleks elude päästmiseks pidanud tulekahjust teada saama vähemalt tund aega varem. «Tuli oli seal juba mõnda aega vindunud, kuni hoo sisse sai ja naabrid selle avastasid,» ütles Kompus. «Kahjuks polnud korteris ka suitsuandurit, mis oleks võinud inimelud päästa. Õnneks pääsesid tervelt teised majaelanikud, kelle elu ju ka tegelikult tõsisesse ohtu sattus.»

Ka alumises korteris, kus elavad Liia ja Kalev, polnud suitsuandur aktiivne. «Mõni nädal tagasi mõtlesin, et värvin köögi ja koridori üle, sest jõulud tulekul ja lapsed tulevad külla. Keerasin suitsuanduri maha ja panin sahtlisse. Sinna ta ka jäi. Ehk oleks seegi kuidagi aidanud, kui oleks tööle hakanud,» mõtiskles Liia.

«Ei usu, et see vinguga tööle hakkab. Pigem kui ikka suitsu sisse ajab ja meil seda ju ei olnud. Ainult ving oli,» lisas aga Kalev.

Lõuna päästekeskuse valvemenetlusinspektori Mati Käo sõnul võib esialgselt arvata, et traagilise tulekahju põhjus oli järjekordselt hooletu suitsetamine. Korterist võis leida ka märke alkoholi tarvitamisest. «Suitsetamine siseruumides koos alkoholi tarvitamisega on surmav kombinatsioon,» nentis Käo.

Tulekahjudes on käesoleval aastal Eestis hukkunud 41 inimest. Valgamaal on hukkunuid juba kaheksa. Eelmisel aastal oli samal ajal Eestis tules hukkunud 51 inimest. Valgamaal suri mullu tulesurma üks inimene.

Tagasi üles